/nginx/o/2014/01/24/2772214t1h14ec.jpg)
Viimase 20 aasta jooksul on jäätmete kogused vaid suurenenud, selgitab Lõuna-Eestis pakendi-, ehitus- ja biojäätmete taaskasutust edendava aktsiaseltsi Epler & Lorenzi keskkonnajuht Moonika Lipping. Enamiku jäätmevoogudest moodustavad just elanike poolt liigiti kogutud pakendid, aia- ja haljastus- ning ehitusjäätmed. Nüüd on piirkonnas loodud jäätmete sortimiseks ja kompostimiseks sobilikud tingimused.
Tänu sellele, et Tartu linna rajati eurotoetuse abil pakendi- ja ehitusjäätmete käitluskeskus sortimisliiniga ning biolagunevate jäätmete kompostiväljak, pole enam vajadust jäätmete transportimiseks sadade kilomeetrite kaugusele, selgitab Moonika Lipping. «Seeläbi väheneb omakorda saaste keskkonnale.»
Uues käitluskeskuses hoiustatakse jäätmeid sisetingimustes ning need on kaitstud sademete, tolmu ja pori eest. «Sellega tagatakse elanike poolt korralikult sorditud materjali kvaliteedi säilimine ning suurendatakse ringlussevõetavate materjalide hulka.»
Kodanike aktiivsus on oluline
Lipping peab projektiga kaasnevaks tähtsamaks kasuteguriks seda, et uues käitluskeskuses tehtav kvaliteetne töö aitab elanikel paremini mõista, milleks jäätmeid sortida ning teada saada, mis saab sorditud ja liigiti kogutud jäätmetest edasi.
«Projekti käivitamisest alates on olnud peamiseks valupunktiks materjali kvaliteet – näiteks on pakendijäätmete hulgas jäätmeid, mida seal olla ei tohiks: toidujäätmed, ohtlikud jäätmed, olmeprügi jms,» selgitab keskkonnajuht.
Kõik kõrvaline ehk «valesse ämbrisse pandu» rikub ringlusse suunatavat materjali, vähendab kvaliteetse prügi hulka ning raskendab sortija tööd, selgitab Lipping. Tema sõnul on väga tähtis kodanike endi roll projekti «Pakendi-, ehitus- ja biojäätmete taaskasutuse edendamine Lõuna-Eestis» efektiivsuses. «Enamik jäätmevoogudest moodustavad just elanike poolt liigiti kogutud pakendi-, aia- ja haljastus- ning ehitusjäätmed.»
Lippingu sõnul annab iga kodanik jäätmete sortimisega otsese panuse prügilasse ladestatavate jäätmete hulga vähendamisele, aidates seeläbi hoida elutervet ja puhast keskkonda.
«Korralikult sorditud jäätmetel on kvaliteet, neid saab materjalina ringlusse võtta ning kasutada näiteks uute toodete valmistamisel,» toob keskkonnajuht näite. «Seeläbi saab iga kodanik mõjutada ka taastumatute loodusvarade kasutamist ning kaudselt uute toodete hinda. Soovime aga elanikele südamele panna, kui oluline on jäätmete kvaliteetne ja korrektne sortimine.»
Biojäätmed taaskasutatakse täies ulatuses
Üle 20 aasta peamiselt Lõuna-Eestis jäätmete käitlemisega tegeleva ettevõtte Epler & Lorenz töötajad märkasid jäätmete kogumisel järjest enam, et elanike tekitatavatest tavajäätmetest moodustavad suure hulga jäätmed, millest on võimalik välja sortida kasulikku materjali. «Materjali, mida on prügilasse ladestamise või põletamise asemel võimalik suunata ringlusse näiteks uute toodete valmistamiseks,» põhjendab projekti kirjutamist ettevõtte keskkonnajuht Moonika Lipping.
«Teadsime hästi, et Lõuna-Eesti piirkonnas puuduvad tekkivate mahtude jaoks võimalused näiteks aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks ning ehitusjäätmete ettevalmistamiseks, et need taas ringlusse võtta,» meenutab Lipping. Kuna sama probleem oli ka MTÜ-l Eesti Taaskasutusorganisatsioon seoses Lõuna-Eestis liigiti kogutavate pakendijäätmetega – neid tuli vedada sadade kilomeetrite kaugusele –, saigi projekti käivitajaks meie ühine mure ning jäätmetes potentsiaali nägemine.»
Nii esitati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus projekt kogumaksumusega ligikaudu 1,2 miljonit eurot, millest toetussumma 595 691 eurot ja 26 senti. Projekti käigus valmis käitlushoone, kompostiväljak ning paigaldati ja seadistati sortimisliin koos jäätmepressiga. Selle tulemusena loodi ka mitu uut töökohta.
«Projekt on meie meelest käivitunud ootuspäraselt ning hea meel on tõdeda, et jäätmevood suurenevad pidevalt,» võtab keskkonnajuht Lipping kokku.
«Meeskond oli eelnevalt projektiga seotud asjaolud läbi mõelnud ja sellest tulenevalt ei tekkinud finantseeringuni jõudmisel suuremaid probleeme,» kiidab ka projektikoordinaator Merje Michelis SA Keskkonnainvesteeringute Keskusest. «Toetuseta poleks seda projekti vähemalt sellises mahus lähiajal tehtud.»
Ka Michelise hinnangul on jäätmete käitlemine läinud projekti tulemusena kiiremaks, see võimaldab taaskasutusse suunata suuremaid jäätmekoguseid, mis saabuvad käitluskeskusesse Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakondadest.
Tänu projektile on võimalik hinnanguliselt pea 90 protsenti Epler & Lorenzi käideldud pakendi- ja 90 protsenti ehitusjäätmetest suunata ringlusse ning 100 protsenti biolagunevatest jäätmetest juhtida taaskasutusse.