Päevatoimetaja:
Ulla Länts
+372 666 2307
Saada vihje

Mihkelson: riigikogu võib piirilepingud suveks ratifitseerida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Marko Mihkelson
Marko Mihkelson Foto: Peeter Langovits / Postimees

Riigikogu väliskomisjoni esimehe, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Marko Mihkelsoni hinnangul võib riigikogu ratifitseerida veebruaris allkirjastatavad Eesti-Vene piirilepped juba suve alguseks.

Mihkelson meenutas, et kui Eesti valitsus kiitis lepingud heaks juba eelmise aasta mais, siis Venemaal võttis siseriiklik kooskõlastusprotsess veidi rohkem aega ning president Vladimir Putin kinnitas lepete allkirjastamiseks valmisolekut oktoobris. «Pärast seda on välisministeeriumid tehniliselt ette valmistanud lepinguid ja nende juurde kuuluvaid kaarte ning nüüd on leitud välisministrite tihedas graafikus aeg, kus saab lepingud alla kirjutada,» lausus ta.

Mihkelson pidas mõistlikuks ministeeriumide kokkulepet, mille järgi sõidab välisminister Urmas Paet veebruaris lepingute allkirjastamiseks Venemaale ning Venemaa välisminister Sergei Lavrov tuleb Eestisse aasta teises pooles. «Tõenäoliselt võiks Lavrovi visiidi sisuks olla muu hulgas ka ratifitseerimiskirjade vahetamine, nagu seda tavaliselt rahvusvaheliste lepingute sõlmimise järel tehakse,» ütles ta.

Riigikogus võiksid lepingud tema hinnangul ratifitseeritud saada aasta esimesel poolel. «Tegemist on üldse ühe kõige avatuma rahvusvahelise leppe ettevalmistamisega, kus on osaline olnud mitte ainult valitsus, vaid ka riigikogu,» märkis Mihkelson, kelle sõnul said kõik fraktsioonid konsultatsioonide kohta informatsiooni praktiliselt jooksvalt. «See lubab arvata, et kevadistungjärgu jooksul on ratifitseerimine võimalik.»

Mihkelson meenutas ka novembris Helsingis toimunud kohtumist Venemaa riigiduuma väliskomisjoni esimehe Aleksei Puškoviga, kes tema sõnul leidis, et lepete ratifitseerimised võiksid langeda ühte aega. «Seda silmas pidades ma ei näe, et ka Venemaa peaks selle protsessiga kuidagi eriliselt venitama,» ütles ta.

Veebruari lõpus peaks Mihkelsoni sõnul Eestisse visiidile tulema föderatsiooninõukogu väliskomisjoni delegatsioon eesotsas Mihhail Margeloviga, et arutada piirilepingute jõustumise järgset olukorda.

Eesti ja Venemaa välisminister allkirjastasid piirilepped esimest korda 2005. aasta 18. mail ning riigikogu ratifitseeris need sama aasta 20. juunil. 2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi, leides, et riigikogus ratifitseerimisseadusele lisatud preambul võimaldab esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.

2012. aasta varasügisel teatas Lavrov, et Venemaa on valmis alustama taas Eestiga piirilepingute sõlmimise üle kõnelusi, ning oktoobris tegi riigikogu valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga lepete sõlmimiseks konsultatsioone.

Seitse kuud kestnud ja mais lõppenud konsultatsioonide käigus lisati 2005. aastal heaks kiidetud piirilepete tekstile kaks lauset, mille kohaselt reguleeritakse vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi ja kinnitatakse vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist. Lavrov ja Paet allkirjastavad lepped 18. veebruaril.

Tagasi üles