/nginx/o/2008/04/03/30420t1hefdc.jpg)
Rakenduskõrgkoolide rektorid tegid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele ettepaneku muuta õigusakte nii, et edaspidi saaksid ka rakenduskõrgharidusõppe lõpetajad bakalaureusekraadi. Lukase sõnul praegune strateegia sellist lahendust ette ei näe.
Rakenduskõrgkoolid tahaksid ka bakalaureusekraadi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu antakse rakenduskõrghariduse lõpetajale lihtsalt diplom. «Kuna kehtiva süsteemi kohaselt on bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpe nii astmetelt kui õpingute jätkamise juurdepääsult võrdväärsed, teevad rakenduskõrgkoolide rektorid ettepaneku anda samaväärsetel kvalifikatsioonidel ühe kõrgharidussüsteemi raames ühtse nimetusega tunnistus - bakalaureuse kraad,» seisis rektorite tehtud ettepanekus.
Rektorite hinnangul on erinevate nimetustega kvalifikatsioonide andmine eksitav ja viinud kõrgkoolide lõpetajad ebavõrdsele kohtlemisele nii tööandjate hulgas Eestis kui ka välisriikide kõrgkoolides magistriõppesse kandideerimisel.
Ettepanekuga ei soovita muuta rakenduskõrgharidusõppe nimetust, olemust, orientatsiooni ega sisu. Nimetus «kraad» viitaks lihtsalt kõrgharidustasemele.
Rektorite nõukogu esimees, Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor Ülle Ernits selgitas, et ülikoolide bakalaureuseõppe nominaalkestus on 3-4 aastat, täpselt sama ka rakenduskõrghariduse õppes. «Erinevus on meil vaid praktika mahus – rakenduskõrghariduse õppes on rohkem praktikat. Meie lõputöödki on sama tasemega, mis bakalaureusetööd, aga meie omad on rohkem praktilise väärtusega. Näiteks inseneri lõputöö on mõni tehniline lahendus,» selgitas Ernits.
Tema sõnul ei eeldaks rakenduskõrghariduse lõpetanutele bakalaureusekraadi andmine hariduselus muud ümberkorraldust, kui tuleb eri õpete väljundid üle vaadata ja omavahel paremini haakuma panna. «Praegu on üks orienteeritud justkui rohkem tööturule ja bakalaureuseõpe rohkem jätkuõppele, siis lõppude lõpuks on nad mõlemad suunatud praktilisse ellu ja jätkuõppele, üks varem, teine hiljem,» leidis rektor.
Rakenduskõrgkoolide rektorid leiavad, et rakenduskõrgharidusõppe lõpetajatele bakalaureusekraadi andmine on oluline ja õigustatud. Nende kinnitusel antakse ühtse nimetusega kvalifikatsioon kõrghariduse esimesel tasemel enamikus Euroopa riikides.
Ettepanekut toetavad ka SA Kutsekoda, õdede liit, ämmaemandate ühing, üliõpilaskondade liit ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit.
Koha baasmaksumus samaks
Haridusminister Tõnis Lukas märkis, et praegune riigikogus heaks kiidetud kõrghariduse strateegia sellist lahendust ette ei näe, kuid diskuteerida sel teemal võib.
«Siiski pole teema uus ning on seotud meie kõrgharidustasemete rahvusvahelise klassifitseerimise teemadega. Hetkel ei saa ma anda kiiret seisukohta, kuna vastavatesse diskussioonidesse peab kaasama ka teised partnerid peale rakenduslikku kõrgharidust andvate õppeasutuste,» sõnas Lukas.
Ta lisas, et haridusministeeriumi prioriteet on praegu kõrghariduse baasmaksumuste tõus ja eriti rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe baasmaksumuste ühtlustamine, sest vaatamata rakenduskõrghariduse otsesemale suunatusele tööturule on tegu sarnaseid ressursse nõudva õppega.