Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Pärmi uurimine tõi aasta läbimurde

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mart Loog näitab molekulaarse süsteemibioloogia laboris TÜ loodus- ja tehnoloogiainstituudis pärmirakkude kolooniaid, mida uurides on nad paari aastaga teinud läbimurde. Järgmiseks uuringuks eraldab bakteritest DNAd biokeemia doktorant Rait Kivi (paremal).
Mart Loog näitab molekulaarse süsteemibioloogia laboris TÜ loodus- ja tehnoloogiainstituudis pärmirakkude kolooniaid, mida uurides on nad paari aastaga teinud läbimurde. Järgmiseks uuringuks eraldab bakteritest DNAd biokeemia doktorant Rait Kivi (paremal). Foto: Margus Ansu

Värskelt molekulaarse süsteemibioloogia professoriks valitud Mart Loog on Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis juba aastaid tavalist pagaripärmi kasutades uurinud rakkude pooldumist ja nüüd saavutanud teadus­liku läbimurde. 

«Kui meil poleks olnud pärmi, oleksime oma teadmistes vähist mitu aastakümmet tagapool, kui me praegu oleme,» meenutas Mart Loog 2001. aasta sügisel Nobeli auhindade üleandmisel kuulsa nobelisti Sir Paul Nurse’i öeldut.

Just uued teadmised rakkude pooldumist käivitavatest ja reguleerivatest mehhanismidest on aluseks uutele võtetele võitluses vähktõve ja paljude teiste haiguste vastu. See innustab ka Mart Loogi rakkude pooldumisprotsesse põhjalikult tundma õppima.  

Tagasi üles