Ülikoolilinn hõivas mõisate maad

Mäe tänavalt paistab Ülejõe ajalugu täies hiilguses: siin on Pätsu-aegseid väikseid maju ja nõu­­kaaegseid hruštšovkasid. Värvi lisavad Tartu Ülikooli korda tehtud tornühiselamud. Foto: TPM

Jaamamõisa, Raadi-Kruusamäe ja Ülejõe linnaosa võtavad 38,82-ruutkilomeetrisest Tartust enda alla 7,35 ruutkilomeetrit ehk ligi 19 protsenti.

Elanikke on neis kolmes linnajaos 15 460 ehk 15,71 protsenti tartlastest. Kui arvestada, et ülikoolilinna suurimas linnajaos Annelinnas elab 28,24 protsenti tartlastest, siis elab meil teisel pool jõge 44,42 protsenti tartlastest.

Need kolm linnajagu on hea näide Tartu kasvamisest ja piiride laienemisest. Jaamamõisa, mida tartlased kutsuvad visalt Hiinalinnaks, on nime saanud Jaama (Jama) mõisa järgi, mis asub Puiestee 126. Selle mõisa kohta on esimesi teateid 1597. aastast, mil see läänistati kastellaan (linnuseülem) Georg Schen­­kingile. 1601. aastal anti Jaama mõis Tartu linnale, kuid 1630. aastal sai mõis Rootsi riigi omaks.

Raadi-Kruusamäe kant on nime saanud keskajast pärineva Raadi mõisa (sks k Ratshof) järgi, mis keskajal kuulus Tartu linnale (raele) ja kust pärineb ka mõisa nimi. Keskajal asus üsna Raadi mõisa lähedal, praeguses Tuule tänavas ka linna piiridest väljapoole jääv hukkamiskoht Kaagimägi. Selle naabruses oli pidalitõbiste surnuaed.

Aastatel 1751–1919 kuulus väga uhke peahoonega Raadi mõis von Liphartide aadliperekonnale. 1922. aastal kolis mõisasse Eesti Rahva Muuseum (ERM). Mõisahoone põles 1944. aasta augustis varemeiks, pärast sõda rajati Raadile ligi 600 hektaril laiunud Nõukogude sõjalennuväli ja mõis muutus kinniseks territooriumiks.

1980. aastate lõpul sai ERM mõisasüdame tagasi, kuid väga lagunenult ja rüüstatult. Nüüd on Raadil algamas muuseumi uue maja ehitus.
-----------------------------------------------------------------------

Jaamamõisa, Raadi-Kruusamäe ja Ülejõe arvudes