Paljude endistes Nõukogude Liidu riikides sündinute sünnitunnistused enam ei kehti

Sünnitunnistus. Foto: Egert Kamenik

Kolm aastat tagasi hakkas kehtima seadus, mis ütleb, et endistes Nõukogude Liidu vabariikides sündinud eestimaalased peavad oma sünnitunnistuse Eesti legaliseerima, vastasel korral ei saa siin mingeid juriidilisi toiminguid teha.

2010. aastal jõustunud perekonnaseisutoimingute seadus nõuab nüüd kõigilt abielu registreerijatelt sünnitunnistust. Probleem tekib aga enamjaolt neil sadadel kodanikel, kes on sündinud endistes Nõukogude Liidu vennasvabariikides. Paljude jaoks on see üllatus, et nende sünnitunnistus ei ole enam kehtiv, vahendas ETV saade «Pealtnägija».

Irina Oleinitš on 44-aastane Tallinna vabatahtlik ja koolitaja, kes on sündinud Türkmenistanis. Kümneaastaselt Eestisse kolinud naine sai meie riigi kodakondsuse ja sinise passi juba 21 aastat tagasi. Seni pole tal kordagi dokumentidega probleeme olnud ning kui ta mullu kevadel koos peigmehega perekonnaseisuametisse läks, oli suur tema üllatus, kui talle öeldi, et tema praeguse sünnitunnistusega ta abielluda ei saa.

«Mulle öeldi: sul ei ole õigust abielluda. Teate, võib-olla ei ole mul õigust kosmosesse sõita. Ma tean hästi oma õigusi ja kohustusi, aga kui ma ei tohi abielluda, siis ilmselt oleksin pidanud mingi väga raske kuriteo sooritama,» arutles Oleinitš.

Ametnike vastus oli naisele seda solvavam, et ta on ühe korra Eesti Vabariigis juba abielu registreerinud. Tema esimene abikaasa hukkus traagilises liiklusõnnetuses 15 aastat tagasi. «Ilmselt üllatas mind rohkem seegi, et olen olnud abielus, polnud mingit probleemi, kõik oli hästi, mul on olemas nii abielutunnistus kui ka mehe surmatunnistus. Lapsed on mul sündinud Eestis, kuid sellel ei ole mingit tähtsust. Selleks, et abielluda, kui ma pole Eestis sündinud, pean ma hankima veel dokumente,» rääkis Oleinitš.

Tallinna Perekonnaseisuameti juhataja Karin Kask kinnitas, et alates 2010. aasta juulist on nõue, et kõik teistes riikides välja antud sünnitunnistused peavad olema tunnustatud ehk legaliseeritud. «Irinal sünnitunnistus ei olnud legaliseeritud, see märge seal puudus,» ütles ta.

«Eks häda on selles, et nõukogude ajal me olime üks riik ja kõikide endiselt Nõukogude Liidu alalt pärit inimeste puhul võib dokumentide esitamine olla keeruline, sest nüüd me oleme erinevates riikides ja neis toodavatel dokumentidel on erinevad tunnustamisnõuded. Osad riigid saavad niisama, näiteks Venemaa, Ukraina, aga kaugemad, meie jaoks eksootilisemad maad nõuavad legaliseerimist või apostillimist,» selgitas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Probleemi lahendamine on keeruline

Seega pidi Irina Oleinitš pöörama pilgud taas riigi poole, millega teda viimased 34 aastat enam midagi ei seo. Aga tekkisid uued hädad – esiteks pole Türkmenistanis enam sellenimelist linnagi, kus naine kunagi sündis ning teiseks asub lähim saatkond Moskvas ja sealsed telefoniliinid lihtsalt ei vasta. Ka kirjale ei saanud ta vastust.

Kui naine oli kuu aega järjest püüdnud saatkonnaga tulutult ühendust saada, otsustas ta abi paluda Eesti välisministeeriumilt. Sealt võeti ühendust kolleegidega Türkmenistani pealinnas Aşgabatis, kust omakorda selgus, et Oleinitš peaks vähemalt kaks korda ikkagi ise Moskvasse kohale sõitma.

«Kord on nii, et selleks, et seda dokumenti saada, oleksin pidanud kolmeks päevaks Türkmenistani saatkonda Moskvasse sõitma - nendeks päevadeks, mida nad ütlevad - ja siis tulen Eestisse tagasi. Siis kolme kuu pärast pean uuesti kohale minema, sest neil on oma tähtajad, millal nad dokumente ette valmistavad,» selgitas Oleinitš.

Naine tegi aga põhimõttelise otsuse – Moskvasse ta ei sõida ja tobedat bürokraatlikku kadalippu läbi ei tee, sest asjaajamine autoritaarse Türkmenistaniga, mis näiteks ajakirjandusvabaduselt on maailmas suisa viimasel kohal, on juba eos pea võimatu missioon.

Perekonnaseisuametil on tööd rohkem

Karin Kask kinnitas, et perekonnaseisuametile on uus seadusesäte märkimisväärselt lisatööd toonud.

«Kui me sõlmime 45 protsenti abieludest kogu vabariigis, kus on äärmiselt suur välisriigi kodanike ja elanike osakaal, lisaks need inimesed, kes on küll sündinud mujal, ent elavad Eestis ja on Eesti kodanikud, siis tõepoolest on see meie töömahtu olulisel määral suurendanud,» tõdes Kask.

Enel Pungas selgitas, et sünnitunnistust on abiellumisel vaja, sest sellelt selgub sugulus. «Abielud ei tohi olla sugulaste vahel ja selle järgi tehakse see kindlaks,» ütles ta.

Karin Kase hinnangul võiks seaduses olla mööndus selle kohta, et need inimesed, kes on Eestis elanud teatud arvu aastaid, võiksid olla sünnitunnistuse legaliseerimise märkest vabad.

Kuigi Oleinitš lähiajal Moskvasse sõita ei kavatse, pole ta veel lõplikult maha matnud ka mõtet teist korda abiellumisest. Ametnikud soovitavad tal aga tulevaste probleemide vältimiseks siiski oma sünnitunnistus legaliseerida. See on nende sõnul tavapärane Euroopa praktika ning ka notari juures toiminguid tehes lähtutakse just legaliseeritud dokumendist.

Endistest Nõukogude Liidu vabariikidest ei pea oma sünnitunnistusi legaliseerima ainult Venemaal ja Ukrainas sündinud, sest nende riikidega on Eestil õigusabileping. Küll aga on probleem Eestis elavatel armeenlastel, aseritel, usbekkidel ja teistel rahvustel.