Tartes: sääskede seas teeks puhta töö rahe või põud

Foto: Ove Maidla

Tüütu ja tiheda sääsepilve seas teeks kiire ja tõhusa hävitustöö tugev paduvihm.

Maaülikooli professor Urmas Tartes selgitas, et kui loota praegu sääskede valmikute arvukuse looduslikule vähenemisele, siis selleks oleks vaja tunniajast hästi tugevat paduvihma ja soovitavalt koos rahega. «Siis võivad neist päris paljud hukka saada. Sest kui üks suur vihmapiisk sääsele vastu tuleb, see lööb ta tõenäoliselt maha ja rahetera seda enam.»

Tartes sõnas, et sääskede tüütust kammitseb tublisti ka tugev tuul. «Nende mõju on praeguse tuulise ilmaga hoopis väiksem, sest nad ei lenda hästi. Metsa minnes, kus tuul on vaiksem, seal vahet ei ole ning seal on nad endiselt aktiivsed. Lagedal tuulega aga ei saa nad tülitama tulla.»

Ta lisas, et sääsed lendavad väga vähe ringi ning tegutsevad lähedal samale lombile, kus nad kunagi vastsena kasvasid. Sääskede lennuraadius on umbes paarsada meetrit. Aga kui tuul sääsed kodukohast eemale kannab, siis õnnetuks see neid ei muuda. «Kui ta ellu jääb ja uues kohas kedagi imeda leiab, siis pole tal häda midagi,» ütles Tartes.

Sääskede arvukust reguleerib ka temperatuur, kuid see rikuks ära siinse suve, kuna sääskede areng hakkaks pidurduma alles alla viiekraadisel temperatuuril. See tuleks kõne alla sügisel.

Teine tõhus looduslik hävitaja oleks põud. «Kui ei tuleks tilkagi vihma oktoobrini, oleks ka sääskede arvukuses kiire langus. Aga siis pole ka endal hea olla. Parem las nad natuke pinisevad, sest meil on olemas vahendeid, mille abil saab nende kõrval suhteliselt hästi hakkama,» rääkis Tartes.

Kui ilmastikunähtustest abi ei ole, tuleb loota bioloogilistele vahenditele. Niipea kui mõnda looma kusagil hästi palju saab olema, siis sellega kaasneb kohe ka nende sööjate ja parasiitide arvukuse tõus. «Ega sääsedki ei jää valitsema. Mõned aastad tagasi oli meil näiteks massiliselt toominga võrgendikoid. Nüüd on aga paar suve täiesti rahulik olnud ja ka sääskedega käib see asi analoogselt,» märkis Tartes.