Vanaemadeaegne ahjukütmise õpetus

Küdev pliit. Foto: Sille Annuk

Tartus sõdade vahel keedu- ja majapidamiskursusi korraldanud Elisabeth Sild annab «Keedu- ja majapidamisraamatus» (1937) nõu, kuidas peaks pererahvas kodus ahju kütma, et läheks vähem kütust ja saaks rohkem sooja. Esitame tema soovitused raamatukatkendina.

«/…/ Kütma hakates avada ahju-uksed ja siiber, kui viimane on olemas, koguda söed ette, asetada üks peenem halg põiki nii, et ta jääb päälelaotavate puude keskkohast veidi tahapoole. See halg täidab siin resti aset, et puud põleksid paremini. Siis asetada järgmised puuhalud, mis oleksid enam-vähem ühtlased, pikuti pääle kaunis tihedalt, et põlemine oleks ühtlane. Ette puude vahele asetada veidi tohku (puukoort) või pilpaid. Siis süüdata tuli.

Kütteainete süütamisel ei tohi iialgi tarvitada petrooleumi, piiritust ega bensiini – need võivad plahvatada ja tekitada suuri kahjusid.