Legendaarse Ruja tüübid astuvad Tartus lavale

Hetk proovist: Urmas Alenderiks kehastub Sergo Vares. Foto: Priit Mürk

Ilmselt pole olemas eestlast, kes rockbändi Ruja kohta midagi kuulnud poleks või mitte ühtki nende lugu ei teaks.

 Homme esietendub Tartus Vanemuise suvelaval legendaarsest pundist kõnelev ooper «Ruja», mille lavastab Tiit Ojasoo.

Ka Ojasoo kuulub nende veel liiga noorte inimeste hulka, kellelt otsest kokkupuudet Ruja loominguga oleks palju oodata.

Enne lavastuse juurde asumist oli ta siiski tuttav  1999. aastal ilmunud Ruja kogumikplaadiga «Need ei vaata tagasi» ning lugenud ka selle vahel ilmunud ja Peeter Sauteri kirjutatud «Ruja Roostevaba raamatut».

Bändi lugu on Ojasoo sõnul seal kirjas. Enne libreto kirjutamist kohtus lavastaja veel ansambli omaaegsete ja veel elus olevate põhitegijate Jaanus Nõgisto ja Rein Rannapiga ning vaatas läbi telearhiivis leiduva.

Faktide ja liialduste vahel

Siiski ei kujuta lõpptulemus kaugeltki mitte vanades materjalides näpuga järge ajavat dokumentaalooperit. Sellest, kuidas Ojasool Rujast isiklik visioon sündis, räägib Rein Rannap: «Ta on lähtunud nendest laulutekstidest, kuulanud meie laule ja otsinud paralleele ansambli elukäigu ja laulusõnade vahel ning leidnud sealt üllatavaid asju, mille peale mina küll ei oleks tulnud.»

Näiteks kohas, kus Rannap loo süžees Ameerikasse siirdub, laulab ta: «Et rahunenult tagasi kord tulla».

«Laulu tehes pole ju selle peale mõelnud, aga tagasi vaadates ajab ennastki naerma,» muheleb Rannap ja kiidab, et Ojasoo on läbi mõelnud iga viimsegi kui detaili.
Ka kõik muusikapalad palus Ojasoo Rannapi väitel esitada täpselt nii nagu omal ajal, mõned näiteks esitatakse proovisituatsioonis koos katkestuste ja muuga.

Autentsed on Rannapi sõnul ka muusikute välimus ning lavale ehitatud tema ja Nõgisto paneelmaja korterite interjöör, mille kunstnik Ene-Liis Semper on vanade videote ja fotode põhjal täpselt rekonstrueerinud.

Rockooperis «Ruja» Ojasoo sõnul ranget narratiivset lugu pole, lugu kulgeb vabalt faktide ja kunstiliste liialduste vahel.

Ikka teater, mitte muusikal

Kolme tunni pikkune lavastus haarab endasse kogu Ruja loometee, alates bändi algusest 1971. aastal kuni selle vaikse hääbumiseni 1987. aastal.

Kõige enam on aga lavastaja sõnul keskendutud kahele n-ö Rannapi perioodile bändis ehk aastatele 1971–1975, mil Eestis tehti esmakordselt kodumaist rockmuusikat, ja 1980 ndate alguse popiperioodile, kui Moskvast naasnud Rannap taas ohjad enda kätte haaras.
Laval rekonstrueeritakse ajaloolisi hetki, näiteks telesalvestusi või lavastuse «Protsess» proove noorsooteatris (lavastus valmis pärast seda, kui võimud olid Ruja ära keelanud).

Ojasoo hoiatab, et muusikali ei tasu «Rujast» oodata, sest kohe algusest peale oli tema plaaniks teha teatrit, kasutades selleks näitlejaid ja mitte lauljaid. Ja kuigi laval on ka Rocki tantsutüdrukud, on «Rujas» NO99 teatri mitmetele lavastustele omaseid tantsunumbreid seekord vähem.

«See, mis inimeste vahel toimub, on olulisem kui suured show-numbrid,» selgitab Ojasoo. Samas lubab lavastaja mitmeid efektseid trikke ja tegevust nii lava all, peal kui ka kõrval.

Kuigi Ruja üks iseloomustavaid jooni on ka isamaalisus sügaval stagnatsiooniajal, siis Ojasoo oma lugu pisaraist nõretavalt rahvuslikuks ei aja. «Isamaalisus on muidugi oluline, ilma selleta poleks Ruja see, kes ta on, kuid meie keskendume ennekõike bändile, kes alustas eestikeelse rockmuusikaga,» räägib ta.

Ruja kauaaegne liige Jaanus Nõgisto ütleb, et on näinud kaht Tiit Ojasoo tehtud lavastust ja ootab põnevusega, kuidas mees Ruja-suguse pähkli lahendab.

«Ainuke asi, mis minus natuke kõhedust tekitab, on see ooperi žanr, mis minu arvates on juba sada aastat surnud. Ma ei tea, kuidas on küll võimalik sealt midagi veidrat välja imeda, aga samas on sellega ju hakkama saanud ka Peter Brook ja veel mitmed teised uhked nihutajad,» mõtiskleb ta.

Samuti loodab Nõgisto, et rockooper ei puuduta ühtki omaaegset bändimeest väga isiklikult ja kellelegi haiget ei tee.

Rockooper

•     Rockooper «Ruja» esietendub homme Vanemuise suvelaval
•     Urmas Alenderit mängib Sergo Vares (NO99), Jaanus Nõgistot Risto Kübar (NO99), Rein Rannapit Priit Võigemast (Tallinna Linnateater) ja Margus Kappelit Arno Tamm (Viljandi kultuuriakadeemia)
•     Kokku antakse 24. augustini kaheksa etendust
•     Spetsiaalselt «Ruja» tarbeks on ehitatud 440 ruutmeetri suurune suvelava koos suure LED-ekraaniga, kus kajastub laval toimuv
•     Publiku jaoks ehitatud 650 ruutmeetri suurune ja 10-tasandiline tribüün mahutab 2990 pealtvaatajat