:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2247663t1h71df.jpg)
Endise narkopolitseiniku Jarek Pavlihhini süüasjade uurimist juhtinud riigiprokurör Laura Vaik kinnitas Postimehele, et mehe võimalikel suhetel Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröridega pole tema süüdimõistmise kontekstis tähtsus.
Riigiprokurör: Pavlihhini süüdimõistmisel olid olulised vaid tõendid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuivõrd tavaline on, et eeluurimise ajal pakutakse kahtlustatavale viit-kuut erinevas vormis kokkuleppemenetlust?
Kriminaalmenetluses on tavaline, et prokurör pakub kahtlustatavale ka erinevaid lihtmenetluse võimalusi, millest üks on kokkuleppemenetlus. Kindlasti ei vasta tõele väide, nagu oleks prokuratuur pakkunud Jarek Pavlihhinile viit-kuut erinevas vormis kokkulepet.
Kuidas põhjendate vajadust paigutada Pavlihhin eeluurimise ajal kuudeks Tartu vanglas samasse sektorisse, kus viibisid Pavlihhini töö tõttu kinnipidamisasutusse sattunud kahtlustatavad?
Kinnipeetava paigutamise küsimuse otsustab kinnipidamisasutus. Prokuratuur ei sekkunud.
Kuivõrd oli menetlusega eeluurimise jooksul seotud juhtivprokurör Kaire Hänilene?
Kriminaalmenetluse alustas vastavalt oma pädevusele tollane Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör. Kui kriminaalmenetluse käigus ilmnes, et selle kriminaalasjaga kaasneb eelduslikult suur avalik huvi, otsustas juhtiv riigiprokurör Heili Sepp vastavalt prokuratuuri tööjaotuskavale võtta see kriminaalmenetlus riigiprokuratuuri.
Ringkonnaprokuratuur ei anna juhiseid ega tee otsuseid riigiprokuratuuri menetluses olevas asjas. Kõik väited süüdistuse kallutatuse kohta on kõlanud ka kohtusaalis. Kohus on kõigis kolmes astmes andnud oma hinnangu süüdistusele kriminaaltoimikus olevate tõendite pinnalt. Nagu võib näha ka avalikust riigikohtu lahendist, ei ole Pavlihhini võimalikel suhetel Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröridega tähtsust tema süüdimõistmise kontekstis.
Kas sõna-sõna-vastu-juhtumid, nagu nähtub osas Pavlihhini kahe kriminaalasja süüdistusepisoodides, on tavaline praktika?
Teatud olukordades on võimalik, et tegemist on sõna-sõna-vastu-olukorraga. Riigikohus on toonitanud, et sellise olukorra tekkides lasub kohtul kohustus eriti hoolikalt hinnata tõendi usaldusväärsust, ning prokuratuur on veendunud, et seda on kolm kohtuastet nimetatud kriminaalasja raames ka teinud.