Trollid hakkavad Tallinnast kaduma

Tallinnale iseloomulikke sarvedega trolle ootab lähitulevikus ees liinivõrkude reform, pikemas perspektiivis aga kaob trolliliiklus täiesti.
 

Pealinlastele ühistransporditeenust pakkuva Tallinna Linnatranspordi ASi juht Enno Tamm on veendunud, et praegustel trollidel tulevikku pole. «Ainult kontaktvõrgust sõltuvad trollid on linnaliiklusele koormaks. Elektrikatkestuse või mõne avarii korral on trolliliiklus hetkega häiritud. Kui trolli asemel sõidaks buss, hübriidbuss või elektribuss, saaks selline sõiduk avarii korral takistusest mööduda,» põhjendas Tamm.

Kuna klassikaline troll on Tamme sõnul maailmas aasta-aastalt üha marginaalsem nähtus, on ka trolli mõiste hakanud teisenema. «Peamine tunnus on jätkuvalt keskkonnasõbralikkus. Keskkonnasõbralik võib olla aga ka biogaasi- või hübriidbuss,» viitas Tamm tõenäolistele järeltulijatele Tallinna trolliliinidel.

Praegused trollid sõltuvad kontaktliinist. Uue põlvkonna trollid suudavad sõita lühemaid lõike otsetoiteta. Trollid on autobussidest üle kahe korra kallimad ning liinivõrku ülal pidada on kulukas. «Trammi ja bussi on Tallinna trollivõrgustiku kõrval selgelt mõistlikum ülal pidada.»

Siiski leiab Tamm, et elektritranspordi osakaal Tallinna liikluses ei tohi väheneda. «Proportsioon peab jääma samaks ja oma osa tulevikus kasvatama, kas trammi või uut tüüpi trolli osakaalu tõusuga, see sõltub paljudest asjadest. Kindlasti ei tohi elektritranspordi osakaal võrreldes diiseltranspordiga väheneda,» ütles Tamm.

«Tallinna Linnatranspordi ASi kasutuses on praegu 91 trolli, rohkem kui pooled ehk 51 on uued Solarise trollid. Umbes 30 trolli on vanad Škodad, mis on ajast ja arust ning mille linnaliiklusest kaotamise oleme võtnud eesmärgiks järgmise kahe aasta jooksul,» kinnitas Tamm.

Sellele, et Škoda trollid tuleks maha kanda, ei viita üksnes nende välimus, mis reisijaid sõidukitest sageli eemale peletab. Palju suurem probleem on reisijate turvalisus. «Vanade Škoda trollide uste sulgumise süsteemid on pärit eelmisest sajandist. Mitmed juhtumid, kui reisijatega on trollides õnnetusi juhtunud, on nendesamade uste süül,» rääkis Tamm.

Mahakantavate trollide asemele uute transpordivahendite hankimiseks tehakse pidevalt tööd, näiteks eile oli kohtumine Volvo esindajatega.

«Hübriide ja gaasibusse on meile tutvustanud mitmed teisedki ettevõtted. Veebruaris on meil plaan tutvuda Tartu linnas juba kaks aastat sõitvate gaasibussidega (need sõidavad küll maagaasil; keskkonnasõbralikud ja Tallinna Linnatranspordile huvipakkuvad peaksid sõitma biogaasil – toim) – seega otsime lahendusi probleemile kogu aeg,» kinnitas Tamm. Praegustele Tallinnas sõitvatele Solarise trollidele lisa loota pole. 51 uut trolli jäävad Tamme sõnul tallinlasi sõidutama veel pikka aega, aga tõenäoliselt senisest vähematel liinidel.

Tamme hinnangul võiks suureneda elektritranspordi osakaal kesklinnas. «Järk-järgult tõenäoliselt trammiliiklus kesklinnas oma osakaalu kasvatama hakkab. Linn on võtnud eesmärgiks jõuda trammiga lennujaamani, sadamasse vedav liin oleks järgmine vajalik samm,» tõi Tamm välja.

Tamm loodab, et juba järgmisel nädalal allkirjastab Tallinna Linnatranspordi AS 4. ja 3. trammiliini rekonstrueerimise lepingu ning kui ilm lubab, võib ehitustegevus alata juba märtsi lõpus.

Vastavalt riigihanke lepingule peab demotramm jõudma Tallinna 1. novembril. «See tramm saab sõita ainult rekonstrueeritud teel. Uued trammid on raskemad, mistõttu vana tee pole neile ette nähtud ja näiteks Viru ringilt Kopli poole need sõita ei saa,» märkis ta. 2015. aasta ja 2016. aasta esimestel kuudel saabuvad Tallinna ülejäänud 19 uue põlvkonna trammi, mis hakkavad sõitma liinidel 3 ja 4.