Erakondade liikmepiir alaneb, kautsjon väheneb ja väikeparteide rahastamine kasvab

Dollarid. Foto: AFP / Scanpix

Riigikogu võttis täna vastu erakonnaseaduse muudatused, mis muudavad parlamendis esindamata erakondade rahastamist, alandavad riigikogu valimistel kandidideerimiseks vajalikku kautsjonit ning alandavad erakondade nõutavat liikmepiiri.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 72 Reformierakonda, Isamaa ja Res Publica Liitu ning Keskerakonda kuuluvat riigikogu saadikut ja selle vastu oli 18 sotsiaaldemokraati.

2015. aasta kevadest muutub valimistel osalenud, kuid parlamendist välja jäänud parteide riigieelarveline rahastamine. Nii saab riigikogu valimistel osalenud erakond, mis valimiskünnist ei ületanud, kuid kogus vähemalt kaks kuni kolm protsenti häältest, aastas 30 000 eurot, kolm kuni neli protsenti hääli saanud partei 60 000 ning neli kuni viis protsenti hääli kogunud erakond 100 000 eurot.

Praegu saavad riigieelarvest parlamendiparteide kõrval toetust erakonnad, mis riigikokku ei pääsenud, aga kogusid vähemalt ühe protsendi häältest. Üle ühe protsendi hääli kogunud erakonnad saavad riigieelarvest 9587 ning vähemalt neli protsenti hääli saanud parteid 15 978 eurot aastas.

Kampaaniakuludele ülempiiri ei seatud

Parlamendierakondade rahastamine seadusega ei muutu. Samuti ei piira muudatused erakondade valimiskampaania kulutusi, ehkki algselt põhiseaduskomisjon seda soovis.

Aruteluks käidi juba eelmise aasta lõpus välja idee kehtestada mahupiir kulukamatele reklaamiliikidele, luua kõigile erakondadele ühtsed tingimused ja võimalused välireklaamiks ning ka mõte, et ühtse meediareklaami hanke korraldaks riik. Teise lugemise eel tegid sotsiaaldemokraadid ettepaneku seada erakonna suurimaks lubatud reklaamikulude summaks 500 000 eurot aastas, komisjon seda aga ei toetanud.

Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Rait Maruste sõnul arvasid komisjoni liikmed, et kampaaniategevuse kulusid peaks küll piirama, kuid ei leidnud head lahendust, kuidas korraldada piirangust kinnipidamise üle järelevalvet.

«On mõttetu põletada raha röögatuteks telereklaamideks kuskil erakanalites, aga kuidas seda kõike teha, et see ei tooks kaasa lõputuid vaidlusi, eraldi järelevalveorganeid, kes neid ülekulutusi ja vaidlusaluseid käitumisi lahendama ja hindama hakkab, ja mis on selle tagajärjed? Arutanud seda edasi-tagasi leidsime, et see on üsna lootusetu ettevõtmine,» ütles ta muudatuste teisel lugemisel.

Juriidilised isikud parteidele annetada ei saa

Samuti ei jõudnud seadusesse varem kõne all olnud idee anda juriidilistele isikutele taas õigus erakondadele annetada. Küll toetas põhiseaduskomisjon ettepanekut, mille kohaselt saavad parteidele annetusi teha lisaks Eesti kodanikele ka Eesti alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega inimesed. Sularahaannetusi ei tohi erakonnad aga enam vastu võtta rohkem kui 1200 eurot ühelt inimeselt aastas.

Muudatused piiravad ka erakondade laenulepingutest tulenevaid kohustusi, mille kogusumma ei tohi olla suurem kui 25 protsenti parteidele riigieelarvest eraldatavast summast. Komisjoni hinnangul vähendab see kahjulike laenukohustuste võtmist ja reklaamiks tehtavaid kulutusi. Sama eesmärki kannab muudatus, millega seatakse erakondadele kolme aasta lõikes positiivse netovara nõue, et suunata parteisid jätkusuutlikult majandama.

Lisaks keelab seadus kolmandatel isikutel tasuda erakonna kulutusi või teha erakonnale soodustusi, kui need soodustused ei ole teistele kättesaavad. Samuti on keelatud annetused, mis on tehtud füüsilise isiku vahendusel kolmanda isiku vara arvelt.

Muudatused täpsustavad ka parteide aruandlust ja erakondade rahastamise järelvalve komisjoni rolli parteide majandustegevuse kontrollimisel ning karmistavad rikkumiste eest ette nähtud karistusi.

Näiteks keelatud annetuse tegemise ja vastuvõtmise eest saab edaspidi karistada kuni 300 ühiku ehk 1200 euro ning juriidilise isiku puhul kuni 15 000 euro suuruse trahviga. Karistusseadustikku lisavad muudatused aga sätte, mis näeb rahalise karistuse ette juhuks, kui sama tegu on toime pandud suures ulatuses.

Alaneb kautsjon ja erakonna liikmepiir

Teise lugemise eel toetas põhiseaduskomisjon ettepanekut vähendada poole võrra erakonna registreerimiseks vajalikku liikmete arvu – nii piisab edaspidi partei asutamiseks senise 1000 asemel 500 liikmest. Samuti väheneb poole võrra ehk kahelt ühe kuupalga alammäärani riigikogu valimistel kandideerimiseks nõutav kautsjon.

Valimiskünnise alandamisega põhiseaduskomisjon siiski ei nõustunud, ehkki Maruste sõnul kaaluti vastavat muudatusettepanekut pikalt. Lõpuks leiti tema sõnul, et praegune viie protsendi piir on Euroopa keskmise lähedal ega kujuta endast tänapäeva tingimustes ületamatut raskust. «Lisaks, kui me toome selle künnise väga alla, toome potentsiaalselt kaasa parlamendi suurema killustatuse ja sellest tuleneva potentsiaalselt suurema ebastabiilsuse ja väiksema tõhususe,» ütles ta.

Põhiseaduskomisjon võttis rahastamissüsteemi ülevaatamise oma tööplaani 2012. aasta juunis pärast Reformierakonna rahastamisskandaali puhkemist. Komisjoni palvel esitasid muudatusteks ettepanekuid paljud eraisikud, kodanikuühendused ja institutsioonid. Eelnõusse jõudnud ning täna seadusena vastu võetud muudatused jõustuvad aprillis.