Kümned kalamehed istuvad juba Harku järve jääl, kuigi eile oli jääkiht selleks veel liiga õhuke.
Kalastajad seavad ennast Harku järvel ohtu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jää on praegu viis sentimeetrit paks,» kinnitas eile lõuna ajal üks kalastaja, kes oli mõnekümne meetri kaugusel kaldast jäässe augu puurimise lõpetanud. Küsimusele, kas niisugune jää veel liiga õhuke pole, vastas mees: «Eks ta enam-vähem kannab.»
Tõepoolest, jää enam-vähem kandis, kuigi mõnes kohas kippus ohtlikult vetruma. Kalameeste vahele oli sattunud ka üksik suusataja, kes pööras kohe otsa ümber ja liugles kalda poole tagasi, kui oli kuulnud, kui õhuke jää tegelikult on.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirs ütles, et tema teada pidi Harku järve jää juba kaheksa sentimeetrit paks olema, kuid seda on turvaliseks jääleminekuks siiski veel vähe.. «Kalameeste puhul on see jah tihti probleemiks, et nad lähevad veekogudele liiga vara,» möönis Hirs.
Ta lisas, et pühapäeval oli Harju järvel olnud vähemalt sada kalastajat ja ka üks jääpurjetaja. «Ohtlik on ka see, et kalamehi on jääl korraga nii palju. Praegu võiks veel paar päeva oodata. Niisuguste ilmadega läheb jää kiiresti paksemaks,» manitses ta kalastajaid ettevaatusele. Päästjate hinnangul on kümne sentimeetri paksune jää reeglina juba nii tugev, et suudab kalamest kanda.
«Ja kindlasti tuleb üle korrata iga-aastased manitsused, et kui üldse jää peale minna, siis tuleks kaasa võtta turvavarustus. Näiteks jäänaasklid, päästenöör ja võib-olla ka vile, et endast märku anda, kui õnnetus siiski juhtub. Samuti pole soovitav jääle minna üksinda. Kui seda siiski tehakse, siis tuleks enne lähedastele teada anda, kuhu minnakse,» õpetas Hirs.