/nginx/o/2011/09/12/745342t1h7447.jpg)
Kuigi mullu oli Eestis tapmisi ja mõrvu kokku 62 ehk taasiseseisvusaja jooksul pole selles vallas nii rahulikku aastat veel nähtud, on pilt ülejäänud Euroopaga võrreldes endiselt halb.
Rekordväike tapmiste arv ei päästa Eestit Euroopa musta lamba rollist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu registreeriti meil 50 tapmist ja 12 mõrva. Aasta varem olid vastavad näitajad 59 ja 21 ning näiteks 2003. aastal 147 ja 41.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Jako Salla tõdes, et kuigi Eesti-siseselt läheb pilt iga aastaga paremaks, jätab olukord teiste Euroopa riikidega võrreldes palju soovida. «Viimase 20 aasta jooksul on olnud väga kiire langus, aga pool teed on siiski veel minna,» ütles ta.
Ka justiitsminister Hanno Pevkur sõnas, et tapmiste ja mõrvade arv on endiselt väga suur ning kui võrrelda Eestit põhjanaabritega, siis juhtumite arv on seal umbes sama, kuigi elanikke on oluliselt rohkem. «Vaatamata sellele, et 3-4 aastaga on näitaja langenud kaks korda, on see ikkagi liiga suur,» tõdes minister.
Eurostati andmetel on Euroopa Liidu maades 100 000 elaniku kohta keskmiselt 1,4 tapmist ja mõrva. Kõige hullem on olukord Leedus, kus see näitaja on 7,9 ning teisel kohal on Eesti (5,9). Kõige vähem on tapmisi ja mõrvu Hispaanias, Hollandis, Saksamaal, Sloveenias ja Austrias, kus keskmine juhtumite arv 100 000 elaniku kohta on alla ühe. Eurostati andmed pärinevad aastatest 2007-2010.