/nginx/o/2014/01/21/2763908t1h6529.jpg)
Vandeadvokaat, endine õiguskantsler Allar Jõks eelistaks, kui poliitikud suudaks poliitilist kultuuri kujundada eneseregulatsiooniga, kuid kuna elu on näidanud, et seda ei suudeta, tundub talle Andres Herkeli nn peibutuspartide vastane seaduseelnõu samm õiges suunas.
«Riigikogu liikmete, ministrite ja Euroopa Parlamendi liikmete amet on ühitamatu kohaliku omavalitsuse volikogu mandaadiga. Seetõttu on nende isikute kandideerimine häältepüüdjana kohalikel valimistel andnud vandeadvokaat Jüri Raidlale põhjust nimetada peibutuspartide kasutamist legaliseeritud petmiseks,» sõnas Jõks. «Eelkõige on küsimus poliitilises kultuuris,» leidis ta.
Jõks märkis, et eelistaks poliitilise kultuuri kujundamist mitte seaduste, vaid eneseregulatsiooniga. «Riigikogu liikme eetikakoodeks võiks olla üheks kokkuleppeks, kus lepitakse kokku valimistega seonduv, sealhulgas lubadus mitte kasutada avalikke vahendeid (kuluhüvitised, transport, ametnikud) kohalikele valimistel. Paraku on katse riigikogu liikmetele eetikareeglid kirjutada tekitanud arusaamatult valulist vastuseisu ja kogemus kinnitab, et vaatamata avalikkuse meelepahale peibutuspartide kasutamine kasvab,» nentis ta.
«Seetõttu tundub Andres Herkeli poolt väljapakutud lahendus sammuna õiges suunas,» leidis Jõks.
Eestis puudub põhiseaduses selline põhiõigus nagu õigus valijate petmiseks. Seega saavad kandideerimisõigusele toetuda need, kes ka tegelikult pürivad volikokku.
Riigikogu liige Andres Herkel esitas möödunud nädalal riigikogu menetlusse nn peibutuspartide vastase seaduseelnõu, mille järgi tühistab uus saadud mandaat nii kohalikel, riigikogu kui europarlamendi valimistel automaatselt eelmise.
Jõks leidis, et seda eelnõu võiksid toetada kõik riigikogus esindatud erakonnad, kes soovivad konkureerida parima seaduse auhinnale.
«Häältepüüdjate kasutamist õigustatakse kandideerimisõigusega. Eestis puudub põhiseaduses selline põhiõigus nagu õigus valijate petmiseks. Seega saavad kandideerimisõigusele toetuda need, kes ka tegelikult pürivad volikokku. Eelnõu ei piira mitte ühegi isiku kandideerimisõigust, aga tagab tasakaalu õiguste ja kohustuste vahel,» oli Jõks ideega nõus.
«Valijate kaitse manipuleerimise eest, volikogu representatiivsuse kindlustamine ja ausa mängu tagamine valimistel on põhiseaduslikud väärtused, mis võimaldavad seada kandideerimisõigusele piiranguid. Riigikohtu otsus välireklaamide piirangu küsimuses eeltoodut lähenemist kinnitab.»
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)