Juhtkiri: Janukovõtš mängis end nurka – plahvatusoht on suur

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Kiievis on praegu peaaegu sama külm kui Eestis. Meist lõuna pool on Ukraina küll, aga ka Kiievis loojub päike täna juba pool viis (vahe Tallinnaga on kõigest 22 minutit). Meil peaks olema lihtne samastuda ja mõelda, mis tunne võib olla protesteerijatel (ja ka miilitsatel) külmas ja pimedas, teadmata, mis järgmiseks juhtub, kas ja kust lendab kivi või suitsupomm või kummikuul või äkki avatakse hoopis tuli päris relvadest päriselt tapvate kuulidega. Proovige ennast mõelda ukrainlaseks Kiievisse… näiteks Dünamo staadioni juurde.

Meeleavaldused on kestnud juba umbes kaks kuud. Kui detsembri alguses protesteerijate olusid näinutelt ennustust küsiti, siis väideti kui ühest suust, et hoog raugeb, varem või hiljem, ja talv töötab Janukovõtši kasuks. Pisut hiljem lisandus Janukovõtši kokkulepe Putiniga – odav gaasi hind ehk soe tuba ning paljude miljardite eest Ukraina võlakirjade ostmine ehk väljamakstud pensionid ja muud Ukraina riigi kulud.

Kreml peab oma arusaamadest lähtuvalt geopoliitilist heitlust ja maksis etapivõidu eest Ukrainas kallist hinda – rahas mõõdetuna. Üks osa Ukraina eliidist on aga omaks võtnud mõtteviisi, et neil justkui ongi igavesti võimalik mängida Kremli ja Euroopa Liidu vahel pirtsakat pruuti, võttes kord vastu kingitusi ühelt, siis jälle lillekesi teiselt peiult.