Malevasuved tulid tartlaste ette

Terje Anepaio proovis eile, kuidas sobib väljapanekusse vormipluus, mille andis muuseumile näituse avamisel Reti Sahk. Keskel mängib fotosuurendusena kitarri malevlane Silver Vahtre. Foto: Margus Ansu

Näitus võtab kokku EÜE ajaloo. Üht head näitust võib ju küll mitu korda avada. Seda enam, kui väljapanek seatakse üles teises linnas. Seda veelgi enam, kui see kajastab pildis, sõnas ja helis tuhandete nüüdsete kesk­ealiste nooruse suvesid.

Tuhandeid tudengeid üle 25 aasta ühendanud Eesti üliõpilaste ehitusmaleva kolm lühenditähte ilmusid esimest korda avalikkuse ette kevadel 50 aastat tagasi. Tartu ülikooli komsomolikomitee algatusel sõitis Kasahstani tööle 125 tudengit, vormipluusil EÜE embleem.

Aastast 1966 sai üha populaarsemaks muutuva ehitusmaleva põhiliseks töötandriks Eesti. Ja lõpu tõi 1993. aastal kaasa Eesti vabanemine.
Mida kõike EÜEs tehti, sellest annab ülevaate näitus «Kellu ja kitarriga. Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva töösuved».

Kümme teemat
Näituse ühe kuraatori Terje Anepaio sõnul on väljapanek üles ehitatud kümnel teemal fotolugudena malevast ja malevlastest.
«Me räägime ka sellest, missugune on EÜE jälg – millised on malevlaste ehitatud objektid tänapäeval ja millised on tänapäeval need inimesed, kes EÜEs kokku said ja kokku jäid,» ütles ta.

Näitusel on tuhandete fotode kõrval palju malevasümboleid, nagu embleemid, märgid ja lipud. On ka malevlaste vormipluuse, rühmasärke, aumärke ja muid esemeid.
Kõike seda nägid mullu suvel Pärnu muuseumi külastajad, sest kõigepealt oli «Kellu ja kitarriga» suvepealinnas.

Väljapaneku eksponaatide kogumise mootori, 11 suve EÜEs veetnud ning sealhulgas aastail 1985 ja 1986 kogu maleva komandörina tegutsenud Indrek Ilometsa andmeil oli näituse kahel esimesel päeval, 12. ja 13. juulil, vaatajaid umbes 800. Samal ajal oli Pärnus EÜE juubelikokkutulek.

ERMi näitusemajas avati «Kellu ja kitarriga» läinud reedel. Mõnigi asi on teisiti kui Pärnus, üht-teist on juurde tulnud.