/nginx/o/2014/01/18/2758430t1h7eaa.jpg)
Ülle Pärnaste on aastaid müünud Rakvere turul maasikaid,hapukapsaid ja hapukurke. Traagiline sündmus, misjärel tuli naisel elu jätkata ilma abikaasata, viis aga oma ettevõtte loomiseni, sest koos kahe tütrega oli vaja edasi elada.
Tellijale
Koduleib jõuab klientideni SmartPostiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anna õng ja saada kalale – nii lühidalt võttis Ülle Pärnaste kokku loo, kuidas ta neli aastat tagasi leivaküpsetamise ja oma leivaäri – Ülle Kodu-leib – loomiseni jõudis.
Huvi leivategemise vastu sai Ülle Pärnaste sõbrannalt, kellelt pärineb ka tema koduleiva juuretis. «Sõbranna tõi mulle jõululaupäeva õhtul sooja leiva ja see oli nii hea, et ma mõtlesin kohe, kuidas leivategu käib ja tahaks ise ka proovida,» meenutas ta. Peagi hakkas Ülle Pärnaste ka ise leivaküpsetamisega katsetama ning sedavõrd õnnestunult, et sõbrad ja tuttavad soovitasid tal hakata neid müügiks valmistama.
Ülle koduleibade valikusse kuulub praegu seitse erinevat leiba, nende hulgas näiteks puuviljaleib ning küüslaugu-, liha- ja kalaleivad. Tegusale perenaisele on abiks tütred Annika ja Triin ning kogu leivategu käib tavalise koduköögi väikeses ahjus.
Klientide soovid
Pärnaste perekonna naispere ei ole enda sõnul suured tootearendajad, vaid erinevate leibade retseptid on tekkinud vastavalt nõudlusele. «Käisime küüslaugufestivalil, selle jaoks mõtlesime välja küüslaugu-leiva, paneme hulka päris õiget küüslauku, mitte küüslaugupulbrit, et oleks ehe,» tõi tütar Annika Pärnaste näite. «Kalaleib tuli samuti vajaduspõhiselt: olime kalafestivalil ja küsiti, kus teie kalaleib on, sest müüsime antud hetkel ainult lihaleiba,» meenutas Ülle Pärnaste.
Peamiselt müüvad Pärnasted oma toodangut laatadel nii Eestis kui ka Soomes. Nad tahaksid jõuda igale laadale, kuid et suvel toimuvad mitmed suured laadad samal nädalavahetusel, tuleb teha valikuid. «Laatadel käimine on kõige mugavam turustamise viis, sest siis on üks suur küpsetamine ja üks minek,» põhjendas Annika Pärnaste.
Kõige paremini toimivad laadad on Ülle Pärnaste meelest need, kuhu inimene saab piletita sisse, näiteks Grillfest Pärnus. «Kui organiseerijad korraldavad laada ja kutsuvad müüjad, siis ma olen nõus koha eest kõrgemat hinda maksma, aga lase inimesed rahata sisse, et ma saan neile oma kaupa pakkuda,» rääkis Ülle Pärnaste.
Kogenud laadamüüjad on märganud, et lapsed söövad nende leiba hea meelega ja sagedased on juhtumid, kus laps tahab leiba osta, kuid vanemad ise ei söö leiba või peavad seda kalliks.
«Samas kui pere meespoole käes on õlletops, siis tekib kerge viha, et lapsele leiba ei raatsi osta, aga omale õlut ostad küll,» jutustas Annika Pärnaste.
Ta meenutas, et kurb oli ka vaatepilt, kus ema käratas lapsele, et kahte asja ei osteta – laps sai juba kummikommi ning nüüd leiba ei saa. «Ära osta lapsele neid siniseid kummikomme, osta talle näiteks karp suve esimesi eestimaiseid maasikaid ja jagage kogu perega,» lisas Ülle Pärnaste.
Leib postiga
Ülle Pärnaste koduleivaäris oli eelmine aasta murranguline, sest lisaks laatadele hakati iganädalaselt leiba küpsetama ka kahele kohvikule ja ühele restoranile. «Meil läheb nii Pärnusse kui Hiiumaale leib SmartPostiga,» naeris Annika Pärnaste ja põhjendas, et niisugune lahendus on väiketegijale kõige mõistlikum, sest siis saab saata otse ahjust värsket leiba ja väiksemates kogustes.
Nelja aastaga on jõutud koduse leivaküpsetamisega nii kaugele, et sellisel kujul enam suuremaks kasvada ei ole võimalik. «Me võime laieneda, kuid siis peame pärmi juurde panema, et protsessi kiirendada,» lausus Annika Pärnaste ja kirjeldas, et juuretise baasil leiva küpsetamine on aeganõudev tegevus: esiteks käib juuretis 9–12 tundi, pärast jahuga kokku segamist kerkib tainas 5–6 tundi ja lõpuks küpseb leib ahjus ligi tunnikese.
Aga just naturaalne juuretis on koduleiva võlu ning seepärast ei kavatse Ülle Pärnaste ka suuremaid tootmismahte taga ajama hakata. «Praegune töömaht on meile täpselt piisav,» sõnas Ülle Pärnaste.
Ülle Pärnaste nentis, et kodus leiva tegemine muutus vahepealsetel aastatel eestlaste seas üsnagi populaarseks, kuid nüüd on tema meelest see huvi mõnevõrra vaibunud. Praegusteks moeküpsetisteks on Annika Pärnaste meelest hoopis erinevad tordid, mille tegemist huviga kodus katsetatakse. «Trendid muutuvad. Võib-olla aasta pärast tehakse jälle leiba või hakatakse hoopis saiakesi küpsetama,» mõtiskles ta.
Kuidas teha kanepiseemneleiba?
Ülle Pärnaste sõnul tekib leivateoga alati hea tunne, see annab mõnusa emotsiooni ja kõik ilusad soovid on leiva sees. «Kui hakkan jahu panema, siis ma ei saa seda teha kiiruga ja kulm kortsus, tuju peab hea olema,» rääkis Ülle Pärnaste. «Isetegemise rõõm on suur, las ta läheb mõnikord nässu, aga ma olen vähemalt proovinud,» lisas ta.