Kuhu kadus risk?

Tosin aastat tagasi: Margus Hernits Salt Lake City olümpiakülas kontrollimas, kas uisutera on ikka piisavalt vahe. Nüüd töötab ta Eesti Paraolümpiakomitee peasekretärina ning paneb uisud alla siis, kui hobi korras trenne annab. Foto: Egert Kamenik

Margus Hernits uisutas kolmel olümpial. Kahjuks, paratamatult, valel ajal. Praegune süsteem soosinuks teda palju rohkem.

Jää mälestus kestma!
Mis meenub esimesena – peale enda võistluste, muidugi! –
Lillehammeri, Nagano ja Salt Lake City taliolümpialt?
Hernits: «Mul õnnestus käia kõigi nende mängude avatseremoonial. See on sündmus, mis jääb kõige rohkem meelde. Mul on natuke kurb, et sportlasi sinna nii vähe satub. Valitseb suhtumine, et avatseremoonia väsitab. Aga ei tasu alahinnata positiivset emotsiooni, mille sealt saab. Avapidu on ikkagi üritus, mille järgi saad aru, et oled olümpiamängudel. Mina küll seal ei väsinud ja külm ka ei hakanud.»

Asjades peitub võlu...

Margus Hernitsal leidub kodus nii üht kui teist, mis olümpiaid meelde tuletavad.