Kalle Muuli: Carl Bildti memorandum

Carl Bildt Tartus Foto: EFA

Aasta 1989 esimestel päevadel külastas Eestit mees, kellest hiljem sai üks suuremaid Eesti toetajaid, kuid tema nädalane ringreis ei pälvinud siin õieti mingit tähelepanu. Ajaleht Edasi pühendas talle esiküljel viis lõiku, muu trükisõna ei teinud teda märkamagi.

See mees oli praegune Rootsi välisminister Carl Bildt, kes Eesti iseseisvumise ajal – aastatel 1991–1994 – oli ka Rootsi peaminister. Kuigi Mõõdukate partei, mida Bildt juhtis, oli 1989. aastal veel opositsioonis, mõjutas tema külaskäik Eesti arengut peaaegu sama tugevalt nagu Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni legendaarne visiit veerand sajandit varem, 1964. aastal.

Nagu Kekkonen, nii oskas ka Bildt hinnata žestide ja sümbolite tähendust. Ta ei tulnud Eestisse Moskva kaudu ja kompartei kutsel, nagu olid teinud seda enne teda kõik need vähesed välisriikide poliitikud, kes olid tihanud okupeeritud Eestit külastada. Õigupoolest polnud see varem teisiti mõeldavgi.