Raigo Pajula: mina tulin minule vastu

Raigo Pajula Foto: Peeter Langovits

Ameerika fotoentusiast Robert Cornelius asetab oma kaamera kolmjalale, võtab objektiivi eest kaane, jookseb kaamera ette ja jääb sinna minutiks liikumatult seisma. Siis ruttu tagasi kaamera juurde, kaas peale ja võib hakata valgustundliku plaadi keemilise töötlemisega tegelema. Et siis õhtuks – aga võib-olla alles mõne päeva pärast – näha tulemust.

Anna teeb vannitoas peegli ees endast pildi, viib filmi laborisse, põeb pisut, kui peab sellise isikliku pildi laborandi käest tagasi lunastama, aga on õnnelik tulemust nähes ja postitab selle armeeteenistuses olevale poiss-sõbrale.

Liina teeb kohvikus Puudel endast pildi koos veiniklaaside ja ilusa juhututtavaga. Postitab selle Facebooki ja saab kohe 12 laiki. See on tal tehtud enne, kui Cornelius oma kaamerale kaane uuesti ette sai. Aga selle ajaga, mis kulus Anna kirjal jõudmiseks väeossa, on Liina pilt kogunud lisaks kolm kommentaari ja 19 laiki, kuid juba ka unustatud, sest kaheksa samasisulist postitust on ta kahe päeva jooksul veel teinud.