Loo vaatepunkt on küll lapse oma, kuid tema mõtted vägagi täiskasvanulikud. Samas, kes meist kaheksa-aastaselt tunnistas, et oleme väikesed. Lumi, raamatu nimi- ja peategelane, on ühtaegu lapselik ja täiskasvanulik. Sama veregruppi jagab kunstnikust tädi Raa, kes pole minetanud lapselikkust ja mängurõõmu. Lõpuks tekib küsimus, kas suurte ja väikeste inimeste vahe on üldse nii suur või on see midagi, mille on välja mõelnud täiskasvanud.
Ideaalses maailmas on lastelavastustel ja -raamatutel üks ühine joon: need on nauditavad east olenemata ja lapsega suheldakse kui võrdne võrdsega. Võrdsuse mõtet rõhutab järelsõnas ka autor. Leesmendi raamatut lugedes meenusid lapsepõlves Lindgreniga veedetud tunnid. Raamatulehtedel avaneb idülliline ja paeluv maailm, kuid ei puudu ka tumedamad toonid. Eriti täiskasvanu pilguga üle lugedes.