/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2014/01/17/2757828t1hf515.jpg)
Bruce Springsteen
«High Hopes»
(Columbia)
Hinne 5
Tellijale
Nädala plaat: americana kvintessents
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bruce Springsteeni kaheksateistkümnes stuudioalbum sisaldab aastatetagust materjali ja kavereid, kõik küll värskelt stuudios uuesti salvestatud koos vana hea E Street Bandi ja külalistega, kellest olulisim on kindlasti Tom Morello, eelkõige tuntud kui California räppmetallistide pundi Rage Against the Machine pealik.
Kriitika on jõudnud iriseda vana materjali ootamatu ülessoojendamise pärast. 1982. aastal talitas Springsteen muide sama ootamatult, kui andis välja painava ja kõleda kodudemode albumi «Nebraska», millest oleks võinud kujuneda tema karjääri häving. Tegelikult läks vastupidi, väga hea album sai.
Verivärske materjali vastu poleks muidugi midagi olnud, kuid «High Hopes» on ka igal juhul väga õnnestunud album. 64-aastases sümpaatses Springsteenis on alles süda, hing, armastus ja ausus. Pluss talle nii omane stiilne ja robustsevõitu saund musklilistest kitarridest ja elegantsest, kohati dramaatiliseks kiskuvast eepikast.
See on just sedalaadi album, mida võib lubada endale Springsteeni masti artist. Ja kes on öelnud, et retrospektiiv ei võiks üllatada? Tema viimase, 2012 ilmunud «Wrecking Balliga» võrreldes pole üldine tonaalsus ehk enam nii raevukas, kuid jõud pole artisti maha jätnud.