ELi välisministrid toetasid vaatlejate saatmist Lõuna-Osseetiasse

Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner ja tema Soome ametikaaslane Alexander Stubb enne tänast Euroopa Liidu välisministrite kohtumist Brüsselis. Foto: AFP / Scanpix

Äsja lõppenud euroliidu välisministrite erakorralisel kohtumisel Brüsselis anti põhimõtteline nõusolek vaatlejate saatmiseks Lõuna-Osseetiasse, kuid enne soovitakse selleks ÜRO vastavat luba.

«Euroopa Liit on valmis [kriisipiirkonnas] sekkuma, et toetada ÜRO ja OSCE püüdlusi,» ütles Iirimaa esindaja Peter Powel. Euroliidu eesistujamaa Prantsusmaa välisministri Bernard Kouchneri sõnul toetasid paljud riigid vastavat kava, kuid vaatlejad saadetakse Lõuna-Osseetiasse siiski pärast ÜRO vastava otsuse vastuvõtmist, vahendas Reuters.

Kouchner julgustas euroliitu võtma konfliktipiirkonnas suuremat rolli, kuid ta eelistas saata piirkonda järelevalvajaid, mitte rahutagamisüksust.

«Venemaa on süüdi rahvusvahelise õiguse jämedas rikkumises,» ütles Rootsi välisminister Carl Bildt, kes avaldas kahtlust, kas Venemaa lepib Euroopa Liidu kavaga saata Venemaa kontrollitavatesse piirkondadesse oma rahutagamisüksused.

Kouchner oli veendunud, et Moskva pole Euroopa riikide kava vastu ja ei välistanud, et rahutagamismissioonist võiksid osa võtta ka Vene üksused.

Suurbritannia välisministri David Milibandi sõnul, kes enne kohtumist esines teravate avaldustega Venemaa suunas, peaks Euroopa Liit järgmisel kuul otsustama, kuidas ja kas jätkata Moskvaga läbirääkimisi tihedamate sidemete loomisel.

Soome välisminister ja OCSE president Alexander Stubb leidis, et euroliit peaks rahutagamisel etendama keskset rolli ja lisas, et konflikti süüdlasi tuleks otsida hiljem.

Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier oli oma sõnavõttudes tasakaalukam, kuid toetas samuti järelevalve ideed ja soovitas euroliidul hoiduda kellegi süüdistamisest ning keskenduda piirkonnas rahu ja stabiilsuse tagamisele.

Leedu välisminister Petras Vaitiekunas nõudis aga Venemaa karistamist «vastuvõetamatu ja ebaproportsionaalse» jõu kasutamise eest Gruusias. Just Venemaa võimalik karistamine tekitas koosolekul diskussiooni ja jagas riigid kahte leeri.

«Te võite ühe osapoole süüdimõistmiseks teha teravaid avaldusi või vaadata tulevikku ja teha jõupingutusi olukorra stabiliseerimiseks,» ütles Steinmeier.

Välisministrid arutasid ka võimalust saata Gruusiale rahalist ja humanitaarabi.