/nginx/o/2010/01/17/297983t1hc73e.jpg)
Eesti maaülikooli teadlaste hinnangul on Väike-Maarja loomsete jäätmete töötlemise tehas liiga energiakulukas, mistõttu võiks hakata väiksemas koguses jäätmeid taas kompostima, kirjutab Saarte Hääl.
Teadlased: loomseid jäätmeid võiks taas matma hakata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maaülikooli toiduainete tehnoloogia ja toiduteaduse osakonna juhataja Lembit Lepasalu sõnul ei ole jäätmete töötlemine Väike-Maarja tehases praegusel moel sugugi keskkonnasäästlik. Jäätmete tekkekohad paiknevad tehasest sageli kaugel, mis põhjustab suuri transpordikulusid. Ka jäätmete utiliseerimine, mis koosneb jäätmete kuumtöötlemisest, rasva eraldamisest, kuivatamisest ja põletamisest, on kulukas ja energiamahukas protsess. Täiesti reaalne on veterinaaria ohutusnõuete vaatevinklist hakata väiksemas koguses jäätmeid taas kompostima.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel rääkis, et kehtivate määruste kohaselt on kõigis Euroopa Liidu liikmesmaades jäätmemajandus ühetaoliselt reguleeritud ning kompostida ja biogaasi toota tohib vaid kolmanda kategooria loomsetest jäätmetest, mida koguseliselt pole just väga palju ning mille eraldi väljasorteerimine seetõttu lihatööstustele huvi ei paku.