Suur mees suures plaanis

Peegli ees: Einari Koppel vaatab otsa iseendale. Foto: «Kütkestaja. Näitleja Einari Koppel»

Rait Avestiku raamat pole monument mitte ainult Einari Koppelile, vaid ka Näitlejale.

Teater on kaduv kunst. Mitte ainult selles mõttes, et etendus sünnib ja sureb igal õhtul, manifesteerides nõnda oma kordumatust. Kaduvad on enamasti ka ta jäljed. Või täpsemalt öeldes: nad tarduvad oma aja vastuvõtus ja mälestuses. Teatri ajalugu pole uuesti loetav ja ümber kirjutatav, nagu seda on kirjanduse või kunsti ajalugu.

Teose (lahkunud näitleja või lavastaja looming) inkarnatsioon uute tõlgenduste kaudu on sama võimatu nagu mingi eluhetke ehe taasloomine. Tehnoloogia (film, video) on võimaldanud osa sellest küll talletada, aga see on koopia ja konserv.