Kultuuriministeerium kuulutas koostöös Eesti Olümpiakomiteega tänavuse aasta liikumisaastaks, mille eesmärk on tõsta teadlikkust liikumise olulisusest ning seeläbi suurendada liikumisharrastusega tegelejate osakaalu Eesti elanikkonnas.
Algas liikumisaasta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liikumisaasta tegevused viib ellu Eesti Olümpiakomitee, mis on aastaid töötanud liikumisharrastuse edendamisega.
Liikumisaasta 2014 projektijuhi Aivo Normaku sõnul on liikumisaasta eesmärk teadvustada inimestele regulaarselt liikumise vajadust ning tõsta nende inimeste arvu, kes nädalas kaks korda 30 minutit liiguvad, et praeguse 39 protsendi asemel liiguks üle poole eestimaalastest.
«Tegelikult saab ju liikumisharrastusega tegeleda igal ajal ja igas kohas – ka jalutuskäik või lumerookimine on liikumine, peaasi, et seda teha vähemalt 30 minutit järjest ning vähemalt kaks korda nädalas,» märkis Normak.
Inimeste liikuma innustamiseks viiakse aasta vältel läbi erinevaid aktsioone inimeste teadlikkuse tõstmiseks ja tutvustatakse liikumisharrastusega tegelemiseks sobivaid võimalusi ja liikumisviise. Liikumisaasta kodulehelt www.liigume.ee leiab nii ülevaated erinevatest liikumisaladest koos soovitustega tervislikuks alustamiseks, erinevad testid oma tervise ja vormi hindamiseks, liikumispäeviku kui ka liikumisaasta kalendri sündmustest, millest kõik huvilised on oodatud osa võtma.
Liikumisaasta raames sõlmisid kultuuriminister ja EOK koostöölepped RMK, Eesti Terviseradade, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Looduse Omnibussiga. Vastavalt lepetele toetavad need organisatsioonid liikumisaasta jooksul vastastikku üksteist liikumisharrastuse edendamisel Eestis.