Sirje Niitra: mis meil viga on?

Sirje Niitra Foto: Peeter Langovits

Jõulupühade ajal sattusin meie riiklikus televisioonis kordusena vaatama 2011. aastal tehtud filmi «Juuksuribuss», kus näidatakse, kuidas tubli juuksur Janne selle teenuse maainimestele vaat et koju kätte toob ja juukseid lõigates ühtlasi ka nende muresid kuulab, nagu juuksuri juures ikka kombeks.

Iseenesest südamlik film, kus lihtsad inimesed juuksurile avameelselt oma eluolust pajatavad. Valusalt lõikas aga kõrva ühe eaka mehe vastus juuksuri küsimusele, kas ta oma elule tagasi vaadates midagi kahetseb ka. See kõlas nii: «Kui oleks teadnud, et mu naine peale 50 aasta pikkust kooselu raskelt haigeks jääb ja ära sureb, ma poleks teda võtnud.» Teenindaja ei osanud selle peale midagi kosta.

Olin seda filmi näinud ka aasta varem, aga siis mõtlesin, et ehk kuulsin valesti, nüüd veendusin: see mees ütles tõepoolest need uskumatult häbematud sõnad. Ja sellist filmi näitab ETV juba mitmendat aastat jõulude ajal – jahmusin. Mis inimesed need on, kes niimoodi mõtlevad, ja teised, kes sellise mõtteavalduse rahva sekka lasevad? Kas neis pole enam midagi inimlikku?