/nginx/o/2010/03/04/326186t1hf0e4.jpg)
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Heili Sepp nõustus riigikohtu esimehe Märt Raski seisukohaga, et kriminaalkorras karistatavaid on meil liiga palju ja leidis, et enam võiks rakendada sunniraha ja asendustäitmist.
Ministeerium: karistamise asemel võiks rohkem sunniraha määrata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ka ministeerium ei poolda mõtteviisi, mille kohaselt peaks iga sobimatu käitumine olema väär- või kuritegu. Siinkohal rõhutaksin, et Raski kõnes toodud kolmest näitest kaks puudutasid kriminaliseerimiskatseid, mille suhtes on ka justiitsministeerium selget vastuseisu väljendanud,» sõnas Sepp.
«Lisaks oleme pidevalt propageerinud mõtet, et uute väärteokoosseisude loomise asemel tuleks rohkem tähelepanu pöörata sunniraha ja asendustäitmise võimaluste rakendamisele, mis on mittekaristuslikud mõjutusvahendid,» ütles asekantsler.
Advokatuuri esimees Toomas Vaher märkis tänases Postimehes, et praegu on rikkumiste süütegudeks tunnistamine olnud agar ja süsteemitu ning pidas oluliseks Eesti karistusõigust süsteemselt revideerida.
«Ettepanek on igati hea ja ka meie enda tähelepanekud toetavad selle vajalikkust,» leidis Heili Sepp. «Revideerimise korraldamine on justiitsministeeriumi ülesanne, mille omale plaani võtame, kindlasti aga kaasame ka teisi asjaomaseid asutusi ja eksperte,» lisas ta.
Märt Rask ütles eile riigikogus, et olukord, kus enam kui pool elanikkonnast omab kehtivat karistust või on karistatud mõne süüteo eest, peegeldab ülekriminaliseeritust Eesti õigussüsteemis. Ta viitas, et 15-74-aastastest Eesti elanikest on 55,6 protsenti kantud karistusregistrisse erinevate väär- ja kuritegude toimepanemise eest.