Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega kolmandat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille käigus selgub veebruari lõpuks 2013. aasta parim ja halvim seadus.
Algab parima ja halvima seaduse konkurss
Konkursil võivad osaleda 2013. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning valitsuse ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Õigusaktide mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale ehk hinnatakse, kui põhjalikult on tehtud seaduseelnõu mõjude analüüs, kui läbipaistev on olnud menetlus ja mil määral on arvestatud huvigruppide arvamusega.
Teenusmajanduse koda ootab parima ja halvima seaduse konkursile Oma põhjendatud ettepanekuid hiljemalt 13. veebruariks aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpus. Komisjon põhjendab oma valikut avalikult.
2013. aasta lõpus tõusis seoses käibemaksuseaduse muudatuste menetlemisega riigikogus teravalt üles küsimus hea õigusloome tava järgmise olulisusest. President Toomas Hendrik Ilves rõhutas oma otsuses käibemaksuseaduse muudatuste tagasilükkamise kohta samuti, et õigusloome peab olema läbimõeldud ja kaasav. Möödunud aastal tunnistas riigikohus korduvalt kehtetuks seadusi, mille õiguslikud lahendused ei olnud läbikaalutud.
Teenusmajanduse Koja hinnangul on seetõttu jätkuvalt ajakohane konkursi eesmärk tõsta läbi tunnustuse ja taunimise õiguskultuuri.
Teenusmajanduse Koja juhatuse esimehe Yrjö Ojasaare sõnul on õigusloome arengute tähelepanelik ja kriitiline jälgimine eluliselt oluline. «Ettevõtja käsi peab olema kogu aeg õigusloome pulsil, et ära hoida ärikliima halvendamine. Seaduseloome täna ettevõtluse eest ei seisa, mistõttu ettevõtjad peaksid oma meelsust igal võimalikul viisil väljendama,» märkis Ojasaar.
Teenusmajanduse Koja juhatuse liikme Allar Jõksi sõnul pakkus möödunud aasta õigusloome saak nii rõõmu kui nukrust. «Tahame tunnustada ja eeskujuks tuua neid õigusemeistreid, kelle tegevus enim vastab hea õigusloome tavale. Samas on vajalik kujundada sallimatus praktika suhtes, kus õiguse loomine ei ole avalikes huvides, ettenähtav ja kaasav,» lausus Jõks.
Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja.
Postimehe lugejad saavad oma lemmikud valida online hääletusega. Möödunud aastal näitas oma eelistust üle 8000 Postimehe lugeja.
Eelmisel aastal kuulutati 2012. aasta parimaks avaliku teabe seaduse muudatused. 2012. aasta halvimaks seaduseks osutus «vastuvõtmata seadus» ehk erakondade rahastamist korraldavate seaduste vastuvõtmata jätmine.
Teenusmajanduse Koda koostas hea õigusloome tava eesmärgiga tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet.
Hea õigusloome tava näeb ette, et:
1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.
2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.
3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.
4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.
5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.
6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida peale seaduse jõustumist.
7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.
8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.