Kohtus väljamõistetud moraalsed kahjud ulatuvad sadadesse tuhandetesse

Foto: Katri Karing

Kohtus kannatanu kasuks välja mõistetud mittevaraline ehk moraalne kahju võib ulatuda sadadesse tuhandetesse kroonidesse, kuid peaaegu kunagi ei saa kannatanu nii palju, kui küsis.

«Moraalsed kahjud on alati väga vaieldavad ja hinnangulised, sest need on kahjud, mis on saadud sisemise üleelamise tõttu,» selgitas Harju maakohtu esimees Helve Särgava. «Need on alati hinnangulised, põhinevad kohtu siseveendumusel ja väljakujunenud praktikal.» Mingeid eeskirju moraalsete kahjude hindamiseks Särgava sõnul pole ega saagi olla, sest need kahjud pole erinevalt materiaalsetest kuidagi dokumenteeritud.

Erinevad juhtumid

«Iga juhtum on väga erinev,» tõdes Särgava, lisades, et kohtutele heidetakse tihti ette, et nad süüdlastelt liiga väikesi summasid välja mõistavad, kuid see, kelle kasuks raha mõistetakse, vaatab alati, et pidanuks olema rohkem. Maksja arvab aga, et see kahju nüüd nii suur küll ei olnud. Väheoluline pole Särgava sõnul ka kannatanu käitumine – ta võis näiteks kuriteo toimepanijat provotseerida. Nii tuleb kohtul leida erapooletu kesktee.

«Võin öelda, et 99 protsendil juhtudest ei mõisteta välja nii suurt summat, nagu kahjusaaja küsib,» ütles Särgava. Ta lisas, et samas on kohtupraktikas olnud juhtumeid, kus küsija on kahjusummat tõepoolest väga mõistlikult ja objektiivselt hinnanud. «Aga teinekord küsitakse väikese vigastuse puhul pool miljonit valuraha,» märkis ta.

Särgava sõnul algavad moraalse kahju hüvitissummad kümnetest tuhandetest ja on ulatunud poole miljoni kroonini. Ta märkis juhtumit, kus poja kaotanud ema sai 250 000 krooni, teisel juhul mõisteti tervisekahjustuse puhul aga välja 15 000 krooni.

Pole kasu saamiseks

Kogu lugupidamise juures kannatanute vastu tõdes Särgava siiski, et leidub ka neid, kes paistavad nii moraalse kui materiaalse kahju puhul kasu peal väljas olevat.

Särgava sõnul on ka selliseid juhtumeid, kus kohus jätab moraalse kahju välja nõudmata, kuid dokumenteeritud materiaalse kahju peab süüdimõistetu kannatanule alati hüvitama. «On ka selliseid juhtumeid, kus kannatanu ütleb, et ma loobun kompensatsioonist, sest see kahju on minu jaoks hindamatu,» ütles Särgava.

Harju maakohus mõistis üleeile laulja Voldemar Kuslapilt välja kahju 50 000 krooni noorele mehele kehavigastuse tekitamise eest. Noormehe sõrm jäi ukse vahele, kui Kuslap ukse kinni tõmbas, ja osa sõrmest tuli amputeerida.

Hüvitatava kahju liigid

Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

Allikas: võlaõigusseadus