Peatselt loodav partei tahab 2015. aasta riigikogu valimistel pakkuda lahendust neile valijatele, kelle arvates ei ole valitsusel visiooni ja võim ei kuula rahvast, ütles uue erakonna üks loojaid, ühenduse Parem Eesti juht Maario Laas.
Parem Eesti juht: eesmärk on, et 2015. aasta valimistel maksaks valija sõna
Laas ütles Postimehele, et on viimase aasta jooksul uue erakonna loomise teemal kohtunud tuhatkonna rohkem või vähem tuntud inimesega. MTÜ-ga Vaba Isamaaline Kodanik arutati erakonna asutamist mitmel korral ja otsustati, et veidi enam kui aasta enne riigikogu valimisi on selleks sobiv hetk.
Partei tuumikusse hakkavad kuuluma need Vaba Isamaalise Kodaniku liikmed, kes nõustuvad ühenduse muutumisega erakonnaks ja soovivad selles kaasa rääkida. Samuti saab erakonnas olema palju oma kogukonnas tunnustatud, kuid poliitiliselt määratlemata inimesi.
«Need on aktiivsed kodanikuühiskonna esindajad ja inimesed, kes eri piirkondades on suutnud midagi ellu viia. Väga paljud, kes on elupäevad on pühendanud oma kogukonna arendamisse, tunnevad, et energia läheb valesse auku,» ütles Laas, kuid ei soovinud nimetada ühtki konkreetset nime.
Erakond registreeritakse tema sõnul 2-4 nädala jooksul ning selle nimi on alles otsustamisel.
Samuti ei soovinud Laas öelda, kuhu hakkab uus erakond paigutuma poliitilisel teljel. «Ma ei paneks mingisugust telge, see on teljevaba. Kui üldse vaadata poliitilist maastikku Eestis, siis sellist määratlust ei saa tegelikult teha: väga tähtsad on nii inimesed, kes tuge vajavad, kui ka need, kellelt tulevad vahendid,» ütles ta.
Partei eesmärk on järgmised riigikogu valimised. «Ma arvan, et 2015 riigikogu valimised on aasta kaugusel, eesmärk on pakkuda inimestele alternatiivseid valikuid, mis nende ootustele vastavad. Meie eesmärk on, et nende sõna loeks.»
Probleemid tuleb lahendada
Laas ütles, et praegu tegelevad erakonna loojad sellega, et kõigis valdkondades paika panna, kuhu Eesti jõudma peaks.
«Kõige markantsem näide on haldusreform ja me oleme korduvalt küsinud, et mis on selle omavalitsuse funktsioon, mida ta peab täitma. Ainuke selgitus, mis avalikkusele on antud, on see, et ta peab saama rahaliselt hakkama. See ei ole riigi funktsiooniga kuidagi seotud!» tõi Laas näite.
«Kui me ütleme lahkujatele, et ärge minge Eestist ära, siis tekib küsimus, et kuhu nad jääma peaks – mis siin toimuma hakkab, kuhu see riik ühel päeval välja jõuab? See on üks peamisi asju, mis praegu on tegemata. Riigil ei ole visiooni ja eesotsas ollakse ilma peata.»