Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Inglise kanal on laiem kui Atlandi ookean

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: AP/Scanpix

Europarlamendi valimised lähenevad, aga ELi ühtsus on murenemas. Mis saab edasi, küsis Briti filosoofi John Lucase käest Urve Eslas.

Euroopa Liidu aluskoes on midagi hakanud rebenema. Suurbritannia kaugeneb liidust jätkuvalt, küsimuse alla on seatud tööjõu vaba liikumine, uute riikide – Šotimaa ja eriti Kataloonia – tekkimist püütakse takistada. Mis on ELiga juhtunud?

Euroopa peamine probleem on kahe erineva printsiibi kokkusobimatus. Üks on see, millest lähtuvad inimesed ning mis põhineb inimeste endi ja nende koduriigi kultuuri individuaalsusel. Teine on see, millest lähtutakse Brüsselis, Luksemburgis ja Strasbourgis ning mis põhineb universaalsusel. Neid kaht printsiipi ühendada ei ole sugugi niisama lihtne. Eri riigid teevad asju erinevalt, ja siin ei ole küsimus harjumuses, mida saab muuta, vaid veidi ka traditsioonides. Nende kallale minemine on juba hoopis keerulisemate tagajärgedega.

Tagasi üles