Liisa Tagel: palun tõlget!

Liisa Tagel. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Ameerika filmides kiputakse ikka nalja heitma selle üle, kui keegi kutsutakse kohtingule välismaist subtiitritega filmi vaatama. Erinevalt neist, kelle jaoks suurem osa huvipakkuvast ilmub emakeeles või vastava dubleeringuga, tundub meile veider hoopiski see, kui lemmiknäitleja suust kõlab mõne omamaise staari hääl.

 Pealeloetud tekst seostub pigem joonisfilmide ning Ladina-Ameerika ja Türgi tundeliste seebiooperitega, viimaste stiilis dubleeringut ei tahaks meist aga vist keegi kinos kuulata.

Seega võiks subtiitrid olla kenaks päästvaks, dubleeringust tunduvalt odavamaks abimeheks, mis lasevad meil kuulda filmitegelaste häält ja samal ajal sellest kõigest emakeele vahendusel ka aru saada, olgu tegemist Holly-, Bolly- või Nollywoodi kinokunstiga.