Mihkel Mutt: keda «peksta» eurovolinikuks?

Mihkel Mutt Foto: Peeter Langovits/Postimees

Euroopa Komisjoni voliniku määramine mõjutab vältimatult kogu Eesti poliitikat. Tugevad kandidaadid on meil õnneks olemas, kirjutab kolumnist Mihkel Mutt.

Eurovoliniku amet on kõrgeim, kuhu eestlasel reaalne võimalus tõusta. Ometi ei eruta tema valimine õieti kedagi peale asjaomaste ringkondade. Rahvas ei saa teda valida ega hiljem tema tegemistele kaasa elada. Esiteks tegutseb volinik kaugel ja kõrgel, teiseks peab ta oma rahvuse ja riigi sama hästi kui maha salgama ning rõhutatult jälgima Euroopa kui terviku huve.

See, kuidas üks või teine volinik oma ametis toime tulnud, jääb siseinfot mitte valdajale suhteliselt hämaraks. Võib aga oletada, et siin on nagu igas muuski sfääris. Kui volinik saab hästi või vähemasti korralikult hakkama, on ta tubli eurooplane ja tema päritolule ei vihjata. Aga kui ta osutub hädavareseks, siis seljataga õhatakse, et mida sellest piirkonnast tulnud inimeselt loota oligi. (Paraku – niipalju kui on olnud võimalust volinikke meedia vahendusel jälgida – on vahed tõesti olemas. Lääne omad on üldjuhul sujuvamad kui idabloki esindajad, kes mõjuvad kohati «maakatena».)