Kulka auhinnaga rahvakirjanik

«Maailma otsas» on Kivirähki sõnul mingis mõttes ideoloogiline teos, kus ta üritas välistada erakordsed sündmused, erakordsed karakterid, isegi erakordsed ideed. See on täiskasvanute «Lotte». Foto: Toomas Huik

Andrus Kivirähki kohta öeldakse rahvakirjanik. Ei tea, et kellegi teise kohta sellist väljendit pruugitaks. Rahvas loeb ja hindab, kriitikud loevad ja hindavad. Tema lihtsate inimeste elust kõnelev «Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust» oli möödunud aastal enim müüdud raamat Eestis, ja mitte ainult eesti kirjanduse kategoorias, vaid üleüldse. Kultuurkapitali aastapreemia määrati kirjanikule mitte ainult mainitud teose, vaid ka tema eelmise romaani «Mees, kes teadis ussisõnu» rahvusvahelise edu eest.

Lund ei ole. Mõned kurvastavad, et lund pole. Kas sa ka kurvastad?

Ei, absoluutselt mitte. Ma olen linnainimene ja linnas on ju eesmärk lumi ära vedada. See on asja mõte. Kui maha tuleb, siis ruttu ära vedada. Minu arust on praegune olukord ideaalne