Kunstnik mõtiskleb leige leili olemuse üle

Raeplatsi viltuse maja kunstikabinetis on kraanikausi kohal peegel, millest paistavad samasse näituseruumi paigaldatud videoseadmed ja seinale kinnitatud joonistused. Foto: Kristjan Teedema

Jevgeni Zolotko installatsioon Tartu kunstimuuseumi kunstikabinetis tõukub eetilisest arusaamast, et «mateeria ja füüsiline maailm on süütu ja puhas. Viis, kuidas me suhtume materiaalsesse maailma, määratleb meid, mitte vastupidi».

Seda tõdeb kunstnik intervjuus Rael Artelile e-voldikus, mis kaasneb tema ruumiinstallatsiooniga «Leigus. Proloog». Installatsiooni enese sümboolne tasand on Zolotkole pigem ebatüüpiliselt üllatavalt lihtsasti loetav.

Näitusekeskkonna moodustavad kolm keskset elementi: video, sari akvarellidega värvitud joonistusi antiikskulptuuridest ja rida kraanikausse. Kõike seda saadab monotoonne naisehääl, mis juhendab, kuidas õigesti käsi pesta.