/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/12/20/108213t1hd852.jpg)
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma rõhutas kaitseminister Urmas Reinsalu sõnu kommenteerides, et minister rääkis eelkõige kollektiivkaitse nähtavusest.
Raidma: Reinsalu rääkis kollektiivkaitse nähtavusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui kommenteerida meie kaitseministri sõnavõttu USAs Washingtonis Rahvusvahelises Strateegiliste Uuringute Keskuses, mis kestis koos küsimuste vastustega pea tund aega, siis hindan seda positiivselt, ütles Raidma Postimehele.
«NATO liikmete vahel jagatav kollektiivkaitse vastutus on prioriteetne teema olnud organisatsiooni alguspäevadest tänaseni. Transatlantiline ühtsus on läbi aegade sisaldanud ka USA kohalolekut Euroopas. Tänases rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas on oluline seda üle korrata,» rääkis Raidma.
«Saan aru, et minister ei keskendunud oma sõnavõtus uute baaside loomisele Eestis vaid ikkagi kollektiivkaitse nähtavusele. Sõjalise kaitsevõime nähtavus ja tõsiseltvõetavus ehk sõjameeste keeles heidutus on üks potentsiaalsete agressioonide ärahoidmise parimaid viise,» toonitas riigikogu liige.
Raidma: kohalolek ei tähenda vaid sõjaväebaase
«Nähtavus ja kohalolek ei tähenda tänases maailmas ainult sõjaväebaase. See tähendab reaalset sõjalise riigikaitse planeerimist ja selles oma partnerriikide toe arvestamist. Ühiseid õppuseid ning piisavalt pikka nimekirja erinevatest ühistegevustest ja on hea meel, et meie koostöö USAga on selles vallas aktiivne ja tõhus,» leidis Raidma.
Raidma rõhutas, et Eesti on NATO täisliige ja Eesti kaitseväe väeosad defineeruvadki selles mõttes kui NATO baasid. «Oleme osa kogu sellest rahvusvahelisest kollektiivkaitse süsteemist.»