/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2010/03/16/333184t1hea55.jpg)
Ringhäälinguseadust asendama hakkav meediateenuste seadus loob paremad tingimused siinse audiovisuaalmeedia arenguks ning laieneb muu hulgas ka digiteles toimivale videolaenutusele.
Digitele videolaenutus leiab koha uues meediaseaduses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduse eelnõu koostas kultuuriministeerium. Ministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus rääkis, et seaduseelnõu tingis vajadus võtta üle Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi nõuded ning vaja on uuendada osaliselt ka kogu senist tele- ja raadioringhäälinguala regulatsiooni. See omakorda tuleneb tehnoloogia arengutest, üleminekust digitaaltelevisioonile ning sellega kaasnevatest uutest võimalustest elektroonilise meedia alal.
«Seaduseelnõu üheks uueks osaks kehtiva ringhäälinguseadusega võrreldes on see, et osa tema nõudeid laieneb esmakordselt ka tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele, mille üheks tuntumaks vormiks on täna näiteks videolaenutus digitaaltelevisioonis,» selgitas Sookruus.
Eelnõu järgi lihtsustuvad mitmed telereklaami reeglid, kaovad ära mõned senised piirangud. Kuid endiselt jääb kehtima üks põhinõue, et reklaami tohib olla ühes tunnis mitte rohkem kui 20 protsenti ehk kuni 12 minutit.
Sookruusi sõnul muudetakse lihtsamaks ning paindlikumaks ka kodumaiste tele- ja raadioringhäälingulubade süsteem. Samuti luuakse uus ja lihtne kord tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste registreerimiseks. Tellitavate teenuste puhul ei ole vaja eraldi luba, nende puhul piisab vaid registreerimisest majandustegevuse registris.
«Meediateenuste seadusega ei muudeta päris suurt osa kehtiva ringhäälinguseaduse sätteid, muu hulgas näiteks nõudeid programmi struktuurile ja mahule,» ütles Sookruus.
Meediateenuste seadus loob tema kinnitusel seega soodsamad ja paindlikumad tingimused Eesti audiovisuaalmeedia sektori arenguks. «Oluline on ka reeglite uuendamine alaealiste kaitseks teleringhäälingus ja neid nõudeid laiendatakse ka audiovisuaalmeedia tellitavatele teenustele. Uus seadus peaks andma kõigile selles vallas tegutsejatele suurema õiguskindluse ja selguse ning sel moel soodustama ka uute teenuste arengut ja levikut,» rääkis Sookruus.
«Meediateenuste seadus ei käsitle meediat laiemalt, ei reguleeri trükimeediat ja internetis levivat meediat, mis pole võrreldav televisiooniga,» lisas ta. Käesolev seadus ei reguleeri blogisid, toimetuste veebilehti ja mitmeid teisi uusi meediavorme, piirdudes vaid televisiooni ja tellitavate televisioonilaadsete teenustega ning raadioringhäälinguga.
Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv jõustus detsembris 2009 ja kõik liikmesriigid peavad selle nõuded üle võtma oma seadustesse ning rakendama neid praktikas.
Kultuuriministeerium saatis eelnõu eile justiitsministeeriumisse kooskõlastamiseks.