Päästjad päästsid mullu 839 inimest

Päästeauto. Foto on illustratiivne. Foto: Andres Haabu

Päästeameti töötajad päästsid mullu 839 inimest, kõige rohkem tuli päästjatel abistada liiklusõnnetuses kannatanuid.

Liiklusõnnetustesse sattunud inimesi aitasid päästjad 442 korda, tulekahjudest päästeti 181 ja veeõnnetustest 33 inimest. 183 juhul aitasid päästjad inimesi muude sündmuste puhul, ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu täna siseministeeriumis toimunud pressikonverentsil.

Muude sündmuste alla kvalifitseeruvad näiteks varingud, tööõnnetused, olmeõnnetused ja muu selline.

Tammearu tõdes, et loomulikult ei saa alati sajaprotsendiliselt väita, et veekogul hätta sattunud inimene ei oleks ilma päästjate abita eluga pääsenud, kuid kindlasti on päästetute seas palju juhtumeid, kui päästjad päästsid inimese elu.

Eestis mullu tulekahjudes hukkunud 47 inimesest oli suurem osa üle 50-aastased ning näiteks kuni 18-aastaste vanuserühmas ei nõudnud tulekahjud eelmisel aastal ühegi inimelu.

Kõige enam hukkus eelmisel aastal tulekahjudes 51-60 aastasi inimesi, selles vanuserühmas kaotas elu 15 inimest, ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu täna siseministeeriumis toimunud pressikonverentsil.

12 hukkunut olid 71-80-aastased ning kaheksa hukkunut 61-70-aastased. Üle 81-aastasi inimesi oli tulekahjudes hukkunute seas kaks. 41-50-aastasi oli hukkunutes seas viis, 31-40-aastasi üks ning 19-30-aastasi samuti üks.

Jätkuvalt on tulekahjus hukkumise peamine põhjus hooletult suitsetamine. 47 protsenti mullu juhtunud hukkunuga tulekahjust sai alguse hooletust suitsetamisest. Tulekahjudes hukkumiste vähenemisele on kaasa aidanud ka ainult kiirestikustuvate sigarettide müügi lubamine Eestis. Tammearu tõi esile, et neljal hukkunuga tulekahju puhul oli tegemist Venemaa maksumärkidega sigarettidega, mis ei ole kiirestikustuvate omadustega.

21 protsendil juhtudest põhjustas hukkunuga tulekahju hooletus lahtise tulega ümberkäimisel, näiteks põleva küünla järelevalveta jätmine või lõkke tegemine mahajäetud majja. Üheksal protsendil tõi hukkunuga tulekahju kaasa hooletus elektriseadme kasutamisel ning neljal protsendil juhtudest hooletus kütteseadme kasutamisel.

Tammearu rõhutas, et elektriseadmete ohutuse eest vastutab eluruumi omanik. «Sellised vabandused, et «mina ei ole süüdi, süüdi oli vigane elektriseade», ei ole pädevad. Kui elektriseade ei ole ohutu, on selles süüdi eluruumi omanik,» lausus Tammearu.

Hoonetes toimunud tulekahjude arv eelmisel aastal vähenes. Mullu oli Eestis 1662 hoonetulekahju, millest inimeste kodudes juhtus 889. 2012. aastal oli hoonetulekahjusid 1897, neist inimeste kodudes 1155.

Päästeameti andmetel oli mullu tulekahjudes hukkunutest 10 protsenti alkoholijoobes. Tammearu möönis, et sellised andmed ei käi kokku üldlevinud arusaamaga, et enamasti hukkub purjuspäi sigaretiga uinunud inimene. Päästeameti juhi sõnul vajab see number põhjalikumat analüüsi.

Mullu uppunud 56 inimesest oli joobes 25 protsenti, mis näitab, et purjuspäi ujumise eest hoiatavad kampaaniad on inimeste seas mõju avaldanud. Valdav osa uppumisi oli eelmisel aastal mereveekogudes, mis viitab, sellele, et uppumised olidki reaalselt õnnetusjuhtumid, mitte purjuspäi ujumaminekud.

Kõige rohkem uppunuid ehk kümme oli mullu vanuserühmas 51-60 eluaastat. Seitse uppunut olid 41-50-aastased ning seitse 71-80-aastased. 19-30-aastasi uppus viis ja 31-40-aastasi samuti viis. Kolm uppunut olid 7-18-aastased, kaks alla seitsmeaastased lapsed ja üks üle 81-aastane. 11 uppunu vanus on teadmata.

Plahvatustes ei hukkunud eelmisel aastal ühtegi inimest, vigastatuid oli üheksa. Päästjad said mullu 1577 lõhkekehadega seotud väljakutset, kokku tegid päästjad kahjutuks 2156 lõhkekeha.