/nginx/o/2010/01/06/292525t1h1505.jpg)
Riigikogu võttis täna vastu päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse, mis muu hulgas muudab päästepeadirektori ja päästedirektorite ametikohale nimetamiseks vajaliku hariduse nõuet ning nüüd on nõutav magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon.
Seadusemuudatust eile riigikogu ees tutvustanud õiguskomisjoni liige Robert Antropov sõnas, et samasugune regulatsioon kehtib näiteks ka politsei- ja piirivalveteenistuses.
«Päästeteenistuses on kokku kaheksa sellist kõrgemat juhti, kellest kahel on täna magistrikraad veel omandamata. Neile antakse aega 2015. aastani omandada magistrikraad. Seega kaheksast kahel,» ütles Antropov.
Seadusega sätestatakse ka päästeteenistuja puhkuse regulatsioon, millega põhipuhkuse kestuseks on muudatuse kohaselt 35 kalendripäeva. Selle muudatuse eesmärgiks on tagada päästeteenistujate võrdne kohtlemine. «Me teame, et päästeteenistujaks võib olla päästeametnik, kes on vahtkonnaülem või komandopealik, ja ka päästetöötaja, kes on tavaline päästja. Selle muudatusega sooviksime võrdselt kohelda kõiki päästeteenistujaid. Muudatuse jõustumisel on päästeteenistujatel ja politseiametnikel ühesugune puhkuse regulatsioon, mis omakorda tagab ka siseministeeriumi valitsemisala eriteenistujatele sarnase sotsiaalse garantiide paketi,» selgitas Antropov.
Sarnaselt politseis ja piirivalves kehtiva praktilise vajadusega reguleeritakse seadusega päästeteenistujate liikumine erinevate jõustruktuuride vahel ning liikumine ja töötamine rahvusvahelistes organisatsioonides. Kuid selline oma põhitööst kõrvalolemise aeg ei saa ületada kolme aastat. Selle muudatusega arvestatakse kõik väljaspool päästeteenistust töötatud aeg päästeteenistuse staaži hulka.
Lisaks täpsustatakse päästjate pensionide arvestamise ja maksmise regulatsiooni. Päästeteenistusstaaži hulka arvatakse tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes, nagu on see näiteks piirivalvurite, politseinike ja kaitseväelaste puhul. Päästeteenistujatel, kes saavad riiklikku pensioni, ei teki õigust vanaduspensioni oote toetusele. Selliselt välistatakse kahekordset vanaduspensioni suurendamist.
Samuti sätestatakse, et õppepraktika läbimise ajaks koosseisuväliseks päästeteenistujaks võetud praktikandile ei määrata töötasu ega sellega seonduvaid palgaastmeid. «Sest seni jäi arusaamatuks, kas õppepraktika läbimiseks ajaks töötasu kehtestatakse või mitte. Tänapäeval makstakse päästekadetile stipendiumi ja sellega on tasu saamine lahendatud praktika ajal,» rääkis Antropov.