/nginx/o/2013/09/06/2312455t1h2a70.jpg)
Harju maakohus võttis täna pärastlõunal prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla Maardu rahvamaja direktori Andrei Zarenkovi, keda kahtlustatakse korduvas pistise võtmises ja omastamises.
Kohus võttis Zarenkovi eeluurimise ajaks vahi alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku on Zarenkovile praeguse seisuga esitatud kahtlustus üheksas pistise võtmise ja ühes omastamise episoodis, mis on kõik seotud Zarenkovi tööga Maardu rahvamaja direktorina, teatas Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder.
Põder ütles Postimehele, et vastavalt seadusele tohib kohus inimese vahi alla võtta siis, kui on oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist või hakkab menetlusest kõrvale hoidma.
«Andrei Zarenkovi kahtlustatakse kümnes kuriteoepisoodis ja seda arvestades on prokuratuuri hinnangul olemas jätkuv kuritegude toimepanemise risk. Samuti on arvestades Zarenkovi perekondlikke ja muid sidemeid olemas oht, et ta võib kriminaalmenetluse eest Venemaale pakku minna,» märkis Põder.
Keskkriminaalpolitsei pidas kinni ka ühe pistise andmises kahtlustatava isiku, keda eeluurimise ajaks vahi alla ei võetud. Prokuratuur ei taotlenud tema vahistamist, kuna teda kahtlustatakse väiksemas arvus kuriteoepisoodides ja tal puuduvad püsivad sidemed välisriikides. Lisaks on tal Eestis perekond, sealhulgas alaealised lapsed.
Keskkriminaalpolitsei pidas Zarenkovi kahtlustatavana kinni laupäeva õhtul. Kahtlustuse maht suurenes pärast kahtlustatava kinnipidamist kogutud tõendite analüüsimisel.
Kriminaalasja kohtueelset uurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.
Kunagise Eesti Konstitutsioonierakonna esimees ning Eesti Venemaa Kaasmaalaste Koordinatsiooninõukogu liige Zarenkov on oma tegevusega olnud aastaid ka kaitsepolitsei huviorbiidis.
Ta on esinenud teravate Eesti-vastaste avaldustega ning püüdis mõne aasta eest tähelepanu sooviga muuta kaasmaalaste nõukogu massiorganisatsiooniks, mis seisaks Eesti venekeelse elanikkonna huvide eest.