Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman
Saada vihje

Pomerants: propagandahirmu tõttu ei saa kuritegusid uurimata jätta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Pomerants.
Marko Pomerants. Foto: Toomas Huik / Postimees

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalvekomisjoni liikme Marko Pomerantsi sõnul lähtusid õiguskaitseorganid Maardu rahvamaja direktori Andrei Zarenkovi kinnipidamisel ilmselt uurimise huvidest ning Venemaa poolse propagandahirmu tõttu ei saa jätta kuritegusid uurimata.

«Ma arvan, et kui õiguskaitseorganite hinnangul oli Zarenkovi kinnipidamine vajalik, siis nad võtsid seejuures arvesse kõiki asjaolusid,» ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv endine siseminister Pomerants Postimehele.

Tema sõnul peavad õiguskaitseorganid juhinduma kuritegude uurimisel eelkõige käesoleva kuriteo uurimise huvidest.

«Ma usun, et Venemaa poolse propagandarünnaku võimalus neil kuklas meeles mõlkus küll. Kuid selle pärast ei saa jätta korruptsioonikuritegu tähelepanuta, kui tegemist on äkki inimesega, kelle kinnipidamise puhul võib Venemaa hakata mingit propagandat tegema,» lausus Pomerants.

Keskkriminaalpolitsei pidas laupäeva õhtul korruptsioonikuriteos kahtlustatavana kinni Maardu rahvamaja direktori Andrei Zarenkovi, ühtlasi otsisid keskkriminaalpolitseinikud laupäeva õhtul ja ööl vastu pühapäeva läbi Zarenkoviga seotud elukohad ja tööruumid.

Politsei teatel kahtlustatakse teda pistise võtmises seoses oma ametiülesannete täitmisega, ERRi andmetel oli pistis ligi tuhat eurot. Lisaks Zarenkovile on kinni peetud üks talle pistise andmises kahtlustatav mees.

Prokuratuur ei olnud esmaspäeval veel otsustanud, kas taotleb kohtult Zarenkovi vahistamist.

Kriminaalasja eeluurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

Kunagise Eesti Konstitutsioonierakonna esimees ning Eesti Venemaa Kaasmaalaste Koordinatsiooninõukogu liige Zarenkov on oma tegevusega olnud aastaid ka kaitsepolitsei huviorbiidis.

Ta on esinenud teravate Eesti-vastaste avaldustega ning püüdis mõne aasta eest tähelepanu sooviga muuta kaasmaalaste nõukogu massiorganisatsiooniks, mis seisaks Eesti venekeelse elanikkonna huvide eest.

Juba nädalavahetusel hakkasid Venemaa meedias levima uudised Zarenkovi kinnipidamises, milles rõhutati eelkõige seda, et tegemist on Eesti Venemaa Kaasmaalaste Koordinatsiooninõukogu liikmega. Venemaa initsiatiivil loodud organisatsioon Mir bez Natsizma (Maailm ilma natsismita) tegi täna avalduse, milles märkis, et kahtlustab Zarenkovi kinnipidamise puhul poliitilisi motiive.

Organisatsiooni Mir bez Natsizma on kaitsepolitsei maininud ka oma aastaraamatutes. Organisatsioon on korduvalt süüdistanud Balti riike, kus toimuvat «natsikurjategijate heroiseerimine», «ajaloovõltsimine», «neonatsismi taassünd» ja «natsionalistlike valitsuste diskrimineeriv poliitika vähemuste suhtes».

Kaitsepolitsei andmetel väärivad organisatsiooni aktsioonidest Eestis märkimist veel Venemaa välisministeeriumi rahastatud seminar Punaarmee poolt Tallinna vallutamise aastapäeva tähistamiseks ning katsed õhutada konflikte Teise maailmasõja lahingute mälestusüritustel.

Tagasi üles