/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/06/2301579t1h1173.jpg)
Alanud aasta toob kaasa olemasolevate looduskaitsealade reeglistiku uuendamise, rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus aastalõpu usutluses BNSile.
Alanud aasta toob kaitsealade reeglistiku uuendamise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alanud aastal ootab kaitsealade osas riiki ees tõsine töö põhjusel, et väga suur osa looduskaitsealadest on vanade reeglitega, millest osad pärinevad suisa Nõukogude Liidu ajast, enamus aga 90-ndate aastate algusest. Tuleb tõdeda, et sageli said kaitsealad küll moodustatud, kuid reaalsete tegevusteni looduse kaitsmiseks polegi jõutud või pole tegevused olnud piisavad,» ütles minister.
«Kuna aga nüüd on Euroopa Liidu eelarvest tulemas looduskaitsele oluline rahasüst, siis nii kaitsealade aga ka rahvusparkide kontekstis annab see võimaluse asuda konkreetseid tegevusi planeerima. Seega on oodata, et järgmisel aastal jõuavad valitsusse paljude kaitsealade kaitse-eeskirjad, mis saavad kaasaegse vormi ja uued reeglid,» lisas Pentus-Rosimannus,
Tema sõnul jätkub alanud aastal töö ka möödunud aasta lõpus algatatud Nabala piirkonna kaitsealaga. «Kõigi eraomanikega, kelle maavaldused sellele alale jäävad, võetakse eraldi ühendust, tutvustatakse kaitse-eeskirja ning asjasse puutuv räägitakse läbi. Avalikustamise protsess ise on seaduse järgi üsna ajamahukas ja põhjalik, seega usun, et avalikustamisele kulub minimaalselt aasta ning seda põhjusel, et Tuhala ja Nabala ala on päris suur - 4,6 tuhat hektarit. Kindlasti on jätkuvalt ka neid, kes ei tööta mitte selles suunas, et sinna tuleks kaitseala, vaid kelle eesmärgid on veidi teistsugused,» selgitas minister.