Indrek Mustimets: Michaeli palatiaken

Indrek Mustimets Foto: SCANPIX

Jõulujärgsest hetkest, mil vormeliäss Michael suusatades peaga vastu kivi maandus, on nüüd eestikeelses ajakirjanduses kirjutatud ja räägitud palju. Ilmunud on sadu uudisnuppe, uudisetäiendusi, reportaaže, videoid ja fotolavastusi.

Tarvitseb meil vaid kiigata saksakeelsesse spordimaailma või ka vormelikarussellis osalevate riikide meediasse, tabab meid vormelilegendi tervisekäigu kajastuste tsunami. Et legendi tervis on tähtis asi, sellest annab aimu ka ajakirjandusväljaannete meeleheitlik uudiskirje: «Väljaanne hoiab lugejaid kursis kõige värskema Michaeli puudutava infoga.» Nii on. Lugejale läheb korda iga pisemgi üksikasi legendi käekäigust.

Aastakümneid maailma avalikkuse peopesal istunud Michael on tõenäoliselt üks maailma kõige tuntum, aga tõenäoliselt ka peaaegu kõige kukupaim sportlane, kelle tegemistele elatakse kaasa ka siis, kui ta enam ei võistle või kui ta enam ei oleks pidanud pildis olema. Michaeli käekäigule elasid ja elavad kaasa ka need, kes kunagiste võidusõitude ajal vaid tema liiva sõitmist ootasid.

Tippsportlase kaalukus tekib ikka aastatega ning pildiloleku määrab lõppkokkuvõttes ikkagi sportlase edukus. Igavesed teised ja kolmandad jäävadki piltlikult ring­rajale oma ringe sõitma ning kuluvad seal seni, kuni neid keegi üldse ei mäleta. Michae­l mitte.