Riigikogu võttis täna 64 poolthäälega vastu kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse, mis määrab kindlaks ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramise ja viib asendusteenistuse kestuse kooskõlla Euroopa Sotsiaalharta põhimõtetega.
Riigikogu piiras kaitseväelaste põhiõigusi
Seadusega reguleeritakse ajateenijate teenistuskohustuste täitmisel esineda võivaid põhiõiguste piiranguid. Näiteks piirab seadus ajateenijate liikumisvabadust ning ajateenijal on kohustus viibida ajateenistuse kestel teenistuse huvides väeosa paiknemiskohas või muus väeosa ülema määratud kohas.
Veel piiratakse seadusemuudatusega ajateenijate õigust omandi puutumatusele ja õigust omandit vallata ja kasutada. Näiteks puudutab see isiklike side- ja elektroonikavahendite kasutamist sõjaväelise väljaõppe ajal.
Ajateenijale keelatakse eelnõuga ka esemed, millega kaasneb kõrgendatud risk ajateenija enda ja tema kaasteenijate turvalisusele.
Ajateenijale pannakse kohustus olla korrektse välimusega, distsiplineeritud, viisakas, hoolitseda oma tervise eest ja täita isikliku hügieeni nõudeid.
Lisaks lühendab seadus asendusteenistuse kestust ja võrdsustab selle ajateenistuse kestusega. Maksimaalse asendusteenistuse aeg lüheneb 18-lt kuult 12-le kuule.
Eelnõu väljatöötamine tulenes presidendi otsusest, millega president jättis välja kuulutamata riigikogu poolt 21. oktoobril 2009 vastu võetud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Presidendi hinnangul oli seadus vastuolus põhiseadusega osas, mis puudutas ajateenija inimväärikuse austamist ja õiguste järgimist.