Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730
Saada vihje

Lapsed ei tohiks tulevikus abita jääda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Corbis / Scanpix

Aastal 2011 pidid lastekaitseametnikud perest eraldama ja asendushooldusele jätma 276 last, 2012. aastal oli see arv veel suurem – 309 last. Abivajavate laste hulk on veelgi suurem ja kasvab aastas 5–15 protsenti.

Lastekaitsetöötajate hinnangul võib kuni viis protsenti abivajavaist lastest üldse abita jääda. Need on arvud, mis kirjeldavad Eesti praeguse lastekaitsesüsteemi puudulikkust – selle muutmise vajadusest on räägitud juba aastaid. 2013. aasta viimastel päevadel jõudis mitmeaastase töö tulemusena kooskõlastusringile sotsiaalministeeriumis valminud uue lastekaitseseaduse eelnõu, mis peaks asendama 20 aastat kehtinud lastekaitseseadust. Kehtivale seadusele on peaaegu algusest peale heidetud ette liigset deklaratiivsust ja lastekaitse vähest sisulist korraldamist.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas nimetas uut seaduseelnõu aluseks, et luua Eestis maailma parim lastekaitsesüsteem. Ministri suureliselt kõlavale hinnangule annab põhjenduse seaduseloojate võimalus ja tahe lähtuda Eesti lastekaitse põhimõtete väljakujundamisel Põhjamaade lastekaitse praktikast ja seadustest.

Tagasi üles