/nginx/o/2009/09/04/230800t1h1519.jpg)
Enesetappude tegelik arv statistikas ei kajastu, sest osa õnnetusjuhtumeid on tegelikult varjatud suitsiidid, ütles psühhiaater Jüri Ennet, kes ennustab enesetappude arvu kasvu Eestis.
Ennet: enesetappude arv Eestis võib veelgi kasvada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Surmapõhjusena läheb kirja autoõnnetus, aga tegelikult oli tegemist enesetapuga. Tavaliselt piirdume suitsiidistatistikas sellega, mitu nööri otsas rippus ja mitu kuuli pähe laskis, aga tegelikult on probleem palju-palju laiem,» ütles Ennet, vahendab ajaleht Pealinn.
Sama kinnitab kohtuarstliku ekspertiisibüroo juht Üllar Lanno, kes tõi näite üsna hiljutisest ajast. «Aprilli keskel kihutas 19-aastane noormees 150-kilomeetrise tunnikiirusega Paldiski maanteel vastu puud. Hiljem tunnistas, et üritas enesetappu. Poiss pääses aga pea ühegi vigastuseta – oli suitsiidiks liiga turvalise auto valinud.»
Kurb prognoos
Suitsidoloogia instituut ei soovi enesetappude arvu tõusu majanduskriisiga seostada. «Suitsiidi mõjutegurid on siiski komplekssed ning materiaalne külg on vaid osa sellest,» märgib Merike Sisask Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudist.
Seevastu Ennet näeb enesetappude ning majandusliku olukorra ja riigi tegevuse vahel kindlat ja selget seost. «Ka mul on praegu selliseid patsiente, kelle ema kurdab, et poeg on töötu ja tahab teha suitsiidi, sest ei tule oma eluga toime,» mainib ta.
Ta ennustas lähiajal enesetappude arvu kasvu. «Kuigi registreeritud töötus on statistika järgi vähenenud, ei tähenda see veel, et tegelike töötute arv on väiksem,» tõdes Ennet. «Inimene on aasta aega töötu ära olnud ja töötukassa viskab ta ukse taha.»
Võimalik ennetada
Kuna enesetapp ei ole reeglina spontaanne tegu, peaks olema võimalik seda õigeaegse sekkumisega ennetada. «Enesetapp ei ole ühe tunni asi,» kinnitas Ennet. «See ei juhtu nii, et sina vihastad minu välja ja ma õhtul lasen endale kuuli pähe. Ei, see peab enne pikalt marineerima ja käärima – esmalt tekib depressioon, mis süveneb ajapikku, siis tekivad enesetapumõtted, siis katsed ja lõpuks tehaksegi ära.»
Enneti sõnul on neid, kes mõttes enesetapuni jõudnud isegi kümme korda rohkem kui neid, kes lõpuks endale päriselt käe külge panevad. Veel kümme korda rohkem on neid, kes depressiooni põevad. «On ka selliseid, kellel väliselt on kõik korras, aga sees käärib,» mainib Ennet. «Nägu naerab, aga süda nutab. Ja nad ei pruugi isegi sellest aru saada.»
Sisaski sõnul on oluline, et inimesed märkaksid, et nende lähedasega on midagi viltu. «Psühhiaater ega antidepressant ei võta küll probleemi ära, küll aga võib psühhiaater aidata avada vaatevälja ja leida võimalikke lahendusi.»
2009. aastal suri ebaloomulikul teel kokku 599 inimest, neist ligi pooled ehk 280 lõpetas elu enesetapuga, 2008. oli enesetappude arv 242 ja 2007. aastal 253. Sel aastal on kohtuarstlik ekspertiis kinnitanud 57 suitsiidijuhtumit.