/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2011/07/17/673674t1h7921.jpg)
Päästeameti esialgsetel andmetel uppus Eestis möödunud aastal 56 inimest ehk kaheksa inimest rohkem kui 2012. aastal.
Eestis uppus mullu 56 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints ütles Postimehele, et uppunute lõplik arv täpsustub aasta esimeses pooles. «Paljudel juhtudel on surma põhjuste uurimine pooleli, kuid esialgselt on määratud põhjuseks uppumine,» selgitas ta.
Uppumiste osas oli tema sõnul kõige kurvem kuu august, kui 15 veeõnnetustes elu kaotanud inimese hulgas oli ka kolm alaealist, nende seas kodutiiki uppunud kaheaastane laps.
Samas vähenes möödunud aastal Intsu sõnul märgatavalt alkoholijoobes uppunud noorte meeste arv. Tema sõnul on praeguseks teada ainult üks selline juhtum ja seegi oli seotud mitte purjuspäi ujuma mineku, vaid astangult tiiki kukkumisega.
«Päästeameti uuringu andmed näitavad, et noorte meeste teadlikkus sellest, et purjus peaga ujumine on eluohtlik, on oluliselt paranenud. Selle põhjal võib ka väita, et 2010. aastal alustatud aktiivne teavitustöö on olnud tulemuslik,» ütles ta.
Nelja aastaga ongi veeõnnetuses hukkunu profiil tema sõnul muutunud: kui 2010. aastal oli keskmine uppunu noorem mees, siis mullu oli uppunu pigem keskealine või vanem mees.
«Kolm neljandikku uppunutest leiti veest üleriietes. See asjaolu viitab, et enamik uppunuid ei ole läinud vette ujumiskavatsusega ning uppumiseni viisid muud tegurid,» nentis Ints.
2012. aastal uppus Eestis 48, 2011. aastal 62, 2010. aastal 91 ja 2009. aastal 61 inimest.