/nginx/o/2010/03/04/326183t1h076b.jpg)
Enesetappude arv paistab Eestis kasvavat, sest ainuüksi aprilli kahel viimasel nädalavahetusel registreeris Tallinna kohtuarstlik ekspertiis kaheksa enesetappu ja kokku on selle aasta esimeses kvartalis kinnitatud 57 enesetapujuhtumit.
Enesetappude arv näitab tõusutrendi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selline suur number paari päeva kohta on viimaste aastate kontekstis erandlik nähtus,» tõdes kohtuarst Marika Väli, kirjutab ajaleht Pealinn.
«Need olid juhtumid, mille puhul kohtuarstlik ekspertiis võib kinnitada, et tegemist on enesetapujuhtumitega,» selgitas Väli. «Neile lisandus veel mõni teadmata põhjusega surm, mille puhul võis samuti tegemist olla suitsiidiga.» Põhjused selgitab nende juhtumite puhul välja politsei.
«Meie psühholoogilisi põhjusi ja tausta ei uuri. Võimalik, et enesetappude sagenemine on laenude ja rahamuredega seotud,» ütles Väli.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Aleksandra Solntseva ütles, et politsei enesetappude kohta statistikat ei kogu.
Siseministeeriumi statistika andmeil hukkus 2009. aastal ebaloomulikul teel kokku 599 inimest, neist 280 lõpetas elu enesetapuga, 2008 oli enesetappude arv 242. Suhtarvult, võrreldes teiste ebaloomulike surmadega, pole enesetappude osakaal veel kunagi nii suur olnud, sest autoõnnetuste ja muude ebaloomuliku surmade arv pigem langeb.
Statistikaameti andmeil oli kõige vähem enesetappe 100 000 inimese kohta 2008 aastal -18,05. Halvim oli 1994. aasta, mil neid oli 42,05. Euroopa liidu keskmine aastatel 2000-2007 oli 9-12 enesetapujuhtumit 100 000 elaniku kohta.